Minult küsiti täna, mida võiks emale jõuludeks kinkida. Mida näiteks mina, emana, kingiks sooviks?
Ma olin kunagi hästi suur tilulilu austaja ja nagu inimesed armastavad tänapäeval igast nõmedaid tiitleid jagada – nännikuninganna. Ega otseselt vaja ei olnud ja tahtnud ka, olenes tujust, aga kui oli, oli äge.
Täna ma enam selline asjade kokkukuhjaja ei ole. Mulle tundub, et see trend on pigem möödas, sest kunagi vähemalt mina arvasin küll, et kui sul on palju asju, oled sa lahe. Enam ma muidugi nii ei arva. Nüüd on lahe see, kes on paljas kui püksinööp. 😀 Hehe, nali!
Mida mina emana kingiks sooviks? Mitte midagi. Päriselt. Okei, kui nüüd juustuseks minna, siis ma sooviks, et Krissu paraneks hästi ruttu ja saaks tavaellu naasta. Et ta ei peaks neid kosmonaudipükse enam kandma. Et ta saaks hüpata ja joosta ilma valuta. Loodame ja soovime parimat. Nii kindlasti ka läheb. ?
Aga kui otseselt midagi vaja ei ole või ei taha midagi sellist, mida muidu osta ei raatsi, siis ma ei tahagi midagi kingituseks.
Teate, palju lihtsam on kappe ja riiuleid koristada, kui need ei ole igast mõttetut nänni täis. See on juba üks suur pluss sellise minimaalse eluviisi juures. Ja no, keda ma petan, eks ma olen rott ka. ? Nali. Hiired on palju nunnumad.
Ma tegelikult ühte asja küll tahaks kuna Adeele tegi mu eelmisele kerge tuuningu ja enam ei saa aru, kas need on magavad roosid või keegi on need roosid ära mälunud ja välja oksendanud. Vaatasin Blummini lehelt, mis neil valikus veel on ja need hinnad…. omg, ma lihtsalt ei raatsi ja ma tean ju, et tegelikult mul ei ole neid ka otseselt vaja, aga ma… tahan? Sest, et nad on ilusad? Näitasin Geidule ka, aga ta pole seda sorti mees, kes vihjeid nii avasüli vastu võtaks. Ta karjatas, et jeesus, mis hind ja unistagu ma sellest. ? Ma kahjuks pean temaga nõustuma kuigi tahaks öelda, et mehed ei mõistagi.
Või näiteks kulub meil raha remondi peale. Mina võtaks kingitusena ka kõik ehituspoodide kinkekad vastu. Sünnipäevaks ma küsisingi raha, et saaks selle remondi alla panna. Tegelikult ma ei küsinud. Ma ütlesin, et tulge niisama, mulle pole kink oluline. Tähtsam on see, et inimesed lihtsalt tulevad, aga kuna enamus neist peab seda imelikuks, siis okei tooge oma raha mulle. 😀
Aga üldiselt olen ma tänaseks sedameelt, et kingitused võiks olla päriselt vajalikud. Sellel aastal on inimestel rahalised raskused väga suured. Koroona on teinud oma töö ja ma olen saanud väääga palju abipalveid, kus inimesed on rahaliselt hädas, inimesed on töö kaotanud jne, mis on mu meelest nii kurb ja ma tahaks aidata kõiki, aga ma olen ka kõigest inimene. Nelja lapsega. Majapidamisega.
Sellel aastal kutsun ma inimesi üles uurima, mida teised inimesed kingituseks soovivad. Olgu see kasvõi mõni arve, mis vajab maksmist. Ärge häbenege oma muresid jagada oma tuttavate ja lähedastega. Kindlustunne on mu meelest üks parimaid tundeid.
Minu meelest ei ole selles midagi imelikku. Võibolla vajab su lähedane talvesaapaid? Või jopet? Või terapeudi külastust? Või päevake puhkust lastest ja kodust? Ükskõik, mida, aga loomulikult ei tohiks see üle mõistuse kallis olla, sest meil kõigil on ju ka oma elu ja pered, millele raha kulub, eks. Ja kui inimene ei vaja midagi, kinkige talle oma seltskonda, sest üksindustunne on üks kurvemaid.
Uurige inimestelt sellel aastal, mida nad päriselt tahavad. ?
Appikene ma olen täiega nõus, et ei peaks kinkima midagi kinkimise pärast vaid kui juba midagi teha siis midagi sellist mida inimesel reaalselt vaja kaa oleks!
Jaaa. Mu meelest see on juba mõnes peres lausa nagu kohustuslikuks muutunud. Meil nt täiskasvanud ei teegi kingitusi, kui just midagi vaja ei ole. ?
Ma ei salli ka kingiks igasugu ninni nänni . Aga kahjuks mu ema armastab seda sorti kinke teha aga jõle halb on nagu öelda ka ,et kuule sellise koguse nänni asemel oleksid võinud ümbriku kinkida sest ma oleks ise kuhugi paremasse kohta selle raha investeerinud. Ja noo mul ei ole veel kodus nii palju kappe ka kuhu seda nänni pista 🙂
Ma enda vanematele küll julgelt ütlen ?
Jõulud tulekul eks pean ka julguse kokku võtma 😀 😀
Mul pole ükski aasta olnud jõulusoovi, see aasta on erand. Kuna aasta esimeses pooles sattus mu ema autoavariisse ja eluohtlikus seisus haiglas oli, palusin vaid jumalat et paraneks (kuigi pole usklik), soovin siiski jõuludeks et ta saaks täielikult kõndima ja karkudest vabaks. Nüüd täpselt nädal tagasi sattus mu isa haiglasse, ajutüve verejooksuga, kuigi ta seisund on nagu on, soovin, et paraneks kiirelt ja saaks ruttu koju.
See on nii ilus soov ja ma soovin koos sinuga seda sama su emale ja isale ?
❤️❤️❤️