kelle jalas on püksid?
Koomiline, kuidas ma üks päev alustasin postitust sellega, et lasteteemad ei ole minu tassike teed, kuid nüüd avastan end jälle siin, kirjutamas järjekordset eluseika lastest. Nende lasteteemade all ma tegelikult pidasin silmas seda, et pole ma seda sorti inimene, kes järjepidevalt kirjutaks nende arengust või tegemistest, aga miks mitte jagada just selliseid humoorikaid eluhetki, mida nad meile pakuvad.
Täna ma tahtsingi püstitada küsimuse, kelle jalas on meie korteris need püksid. Võib ju oletada, et kõik me kanname pükse- ja kannamegi! Aga ma ei mõtle pükste kandmist seda sõna otseses tähenduses. Loomulikult majandame rahadega meie- lapsevanemad ja tähtsaid otsuseid teeme samuti meie, aga täna öösel avastasin ma, et lastel on meie üle suurem mõjujõud kui ma oleks seda kunagi ettegi osanud kujutada.
Üsna ammu aega tagasi ostsime me lastele narivoodi. Raimond algselt ei maganud seal, Hendrik aga küll. Tuli periood, mil nad otsustasid seal alguses paar tunnikest magada ja siis keset ööd koperdada emme-issi kaissu. Ühest küljest armas, teisest mitte nii väga, sest ruum voodis vähenes. Lapsed on julmad laiutajad! Nii me avastasimegi üks öö end magamast narivoodis. Lapsed olid hõivanud meie voodi ning selle asemel, et lapsed oma vooditesse viia, oli palju lihtsam kapist lisatekk võtta ja ise teise tuppa minna.
Kui üks päev arutasime, et narivoodit oli vist mõttetu nii vara osta, siis tänaseks ma olen ümber mõelnud- seal on mugav magada. Samuti olen ma tänaseks mõelnud, et nii päris enam edasi ei saa ning ma vallutan oma püksid laste jalast endale tagasi! I swear 😀
hahhaaaa sama teema siin 😀 naris on muide niiii hea magada