Kellele seda abielu üldse vaja on?

Okei, selle pealkirjaga panin äkki veidi üle võlli, aga ega kollane meedia saa ainult napakate pealkirjadega hiilata. ? Ma tahan ka!

Praegu on suure kella külge pandud abielu. Täpsemalt siis see, kes võiksid omavahel abielluda. Traditsiooniliselt toimub see ju naise ja mehe vahel, aga meil maailmas on palju mehi ja palju naisi, kes hoopis omavahel tahavad abielluda.

Loen neid vihaseid kommentaare erinevate artiklite all ja mõtlen endamisi, miks inimesed nii kurjad on? Kui üks õhtu Reporteris sellest teemast rääkis, mõtlesin mina küll, et suva ei ole v? Mul on jumala poogen, kes, kus, millal, kellega abiellub, täiesti suva noh. Okei, v.a see, et täiskasvanud abielluvad lastega. See ajab küll närvi. See pole mu silmis ok. Aga täiskasvanud inimesed – tehku, mis tahavad. Sellest ma aru ei saa, miks kedagi nii häirib, kellega teine inimene oma elu elab? Nad ei tule sulle koju seda elu elama ju?

Ma kunagi üldse olin abieluvastane. Või, mis vastane… see on kuidagi liiga karmilt öeldud. Ma pigem arvasin, et abielu on ikka jõle suur ja tähtis asi, et mina küll seda tegema kunagi ei hakka. Endal kaks last valmis vorbitud, aga abielu tundus ikka palju jõhkram kohustus kui lapsed. Haha. ? Nali minu kulul!

Täna olen abielus. Üks aasta täitub järgmine kuu. Miks ma siis abiellusin? Noh, miks mitte? 5 last valmis, kodu, loomad… Mis see abielu siis enam ära ei ole, eks? 😀

Minu jaoks abielu midagi suurt pole. Seal kehtivad samad põhimõtted nagu suhtes olles, lihtsalt suhe on ametlikum – allkiri paberil, ühine perekonnanimi (saab ka vanad jätta jah, perenime ühiseks teha ka abieluta) ja sõrmus sõrmes. Midagi muud see minu jaoks ei olegi.

Kui ma kunagi arvasin, et abielu on ikka nii tähtis samm ja seda ei julgegi kunagi astuda, siis… lapsed on ikka tähtsam samm ja nemad seovad sind inimesega ikka palju rohkem kui allkiri paberil ja sõrmus sõrmes. Abielu saad lahutada iga kell, kui tahad. Lastest loobumisega on vähe keerulisemad lood. 😀

Aga, ma ikkagi tahaks teemas püsida ja ma saan aru, et abielu on aegade algusest peale olnud mehe ja naise vaheline, ka mina olen sellise põhimõttega üles kasvanud, aga samas… mis mul sellest, kes kellega abiellub? Mind tegelikult ka see ei häiri ja mul ongi ükskõik. See ei tee mulle ju kuidagi liiga.

Paljud muretsevad laste pärast – nad kasvavad sellises väärastunud maailmas ja näevad valet peremudelit. Maailm ongi pidevas muutuses ja mina küll ei taha, et mu lastest kasvaksid inimesed, kes kritiseerivad teisi sellepärast, et nad ei ole traditsioonilises suhtes. Sellises, mille ühiskonna normid on paika pannud.

Ja ma saan aru, et inimesed on erinevad, arvamused on erinevad ja kõik põhimõtted selles osas on okei. Lihtsalt mina ei mõista, miks nii suurelt ja kõva häälega on vaja vihata teiste armastust? On rõve vaadata? Ära vaata siis! Vihka omaette või midagi. Mõne artikli all näed ühte ja sama nägu hullu vihakõne maha pidamas võõraste inimeste ja nende armusuhte suunas. Kust sa võtad selle aja ja viitsimise? ?

Meil on palju suuremaid probleeme, millega tegeleda ja millele tähelepanu pöörata. Nüüd keskendume sellele, kes kellega abielluda tohib ja ei tohi. Nii lamp. 😀

Kommentaarid

  1. K says:

    Pean abielu väga tähtsaks [naise ja mehe vahel siiski ainult] endal saab ülehomme 4 aastat?

  2. Renee says:

    Ma ei suuda ühtegi inimest tõsiselt võtta kes võrdleb kahe samasoolise vabal valikul aset leidvat suhet pedofiilide, nekrofiilide, zoofiilide ja muude fiilidega. Kui see on inimese ainus argument, siis ta on lihtlabane debiilik ja pole midagi öelda. Abielu kui selline on üldse inimeste poolt loodud “nähtus/leping”, seega hakata sogama sellest kuidas abielu on BIOLOOGILISELT loodud naise ja mehe vahel on naeruväärne. Rant over ?

    • Ly says:

      Abielu môiste on algusest peale olnud sügavalt seotud usuga, niisamuti võiksime lubada mitme mehe/naise pidamise aga kuna islam ei ole meie kultuuris levinud, siis ilmselt ei sobi meie väärtustega. See on väärtuste küsimus!

  3. Piia says:

    Ma kuulun pigem sinna leeri, et omasoolised ei peaks saama abielluda. Kooselu – fain. Aga abieluga kaasneb nt õigus lapsendada. Ma pole kindel, et meie ühiskond on selleks valmis.

    Jah – loomulikult vaidluskoht, kas lapsel on parem lastekodus või kahe samast soost, üksteist armastava inimese keskel. Inimesed on erinevad… Minu arust LGBT kogukonna inimestest kipuvad silma paistma ja mingit (väärastunud) arusaama nendest looma just need nn imelikud. Kindlasti on seal ka täiesti adekvaatseid inimesi, aga kui lugeda, kuidas kaks meest Pere ja Kodu ajakirja veergudel pajatavad oma kaksikute kasvatamisest, siis see loob täpselt selle pildi, et kaks meest ehk siiski ei peaks seda tegema.
    Emana ma ei kujuta iial ette, et lasen oma beebil nutta seni, kuni ta vait jääb ja alles siis võtan sülle – ometigi näiteks need härrad lasid oma lapsehoidja lahti, kes 6kuused beebid lohutuseks sülle võtab – lapsehoidja hellitab lapsed ära. Neid küsitava väärtusega kasvatusmeetodeid oli seal küll ja veel ning pigem oli valus seda kõike lugeda.
    Vaadates ka oma peret, siis isad on teistmoodi – nad panustavad ja tegelevad teisiti kui emad, nende ohutunne on teine jms.

    Ja jah, siin kohal võime ka argumenteerida, et meil on ka nn tavaperesid või üksikvanemaid, kelle kasvatusmeetodid jätavad soovida, aga ma julgen väita, et enamus vanemaid soovib siiski oma lapsele/lastele alati head.

    Kui jätta lastekodulaste lapsendamine kõrvale, siis suurem probleem on see, et järgmisena hakatakse nõudma surrogaatemaduse seadustamist.
    Võib ju mõelda esiti, et mis see siis ära pole? Vaba tahe naisel ja vaba tahe lapsendajatel.
    Olen vaadanud ja lugenud nii mitmeidki saateid sel teemal, on ka meil vist isegi “Pealtnägijas” nt räägitud, millise inimkaubandusega TEGELIKULT on tegu ja kui suured probleemid sellega kaasnevad. Kas me oleme valmis võtma vastutust selle eest, kui samasoolised inimesed saavad abielluda ja sealjuures lapsendada, et nad hakkavad arenguriikidest omale massiliselt lapsi lapsendama ja seda kaudu inimkaubandust toetama?

    Probleemi fookust üritataksegi hajutada sellega, et “oiiioii, kaks inimest armastavad teineteist, mis siis sellest, et nad abielluvad?”. Minul isiklikult sellest polegi midagi, kui inimesed otsustavad leivad ühte kappi panna, olgu nad siis samast soost või elagu kasvõi haaremis – seni, kuni see on täiskasvanud inimeste vaba valik. Küll aga võiks lapsed sellistesse eksperimentidesse jätta kaasamata.

  4. Mirjam says:

    See lapsendamise argument, justkui “igasugused” hakkaksid massiliselt lapsendama nagu oleks see protsess sama nagu poest piima osta, on ka üsna sürr. Loomulikul teel saavad lapsi “igasugused”, lapsendamisega aga kaasnevad hinnangud, kontrollid ja koolitused, et pere sobivust hinnata ja neid vanemluseks ette valmistada.

  5. Merrr says:

    Mul on ka üsna ükskõik kes kellega abiellub või lapsendab lapse. Kui saavad hakkama väga hästi laste kasvatamisega miks ka mitte. Seetõttu meeldivad mulle väga inimestena meie tuntud paar kellel on kaksikud ,väga tublid vanemad on ja ei käi nad kuskil nüüd niiväga eksponeerimas ,et me oleme geid ja meil on lapsed. Pigem meedia ise ajab tihti asja suureks. Rahulikult elavad oma elu ja äriga saavad hästi hakkama samamoodi ka laste kasvatamisega usun ,et on ka ,,tava ,,inimeste seas selliseid . Seetõttu mulle meeldib täiega üks meem mida instas nägin. See oli umbes selline ,et igakord kui räägitakse geidest on onu heinod närvis aga kui telekas tuleb siis Maie ja Valdur on onu heinod täiega sillas ??. Ise olen alati tahtnud kaasaga abielluda ,lihtsalt kuidagi asi venis aga kaks aastat tagasi otsustasime mehega ,et kui juba last planeerime et teeb siis selle ka ära et kui tibu sünnib oleme kõik ühe pere nimega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Miks inimesed lasevad endale pahasti öelda???

Ma eile tegin instagramis üle pika aja jälle seda Q&A. Eelmisel korral olid inimesed (või [...]

Kuidas suhtes kõik nii iseenesest mõistetav ikka on

Ma pean selle lõpuks “kaelast” ära kirjutama, muidu tuleb uus elu ja mälu peale ja [...]

14 ja 2

Eile ja täna on olnud üsna tähtsad päevad meie peres. Eile täitus minu ja abikaasa [...]

2 Comments

See on nüüd läbi!

Aeg on asjad pakkida ja need lõplikult kodust välja visata/põlema panna, sest kool on nüüd [...]

1 Comments

Kas nutivaba suvi on tõesti võimalik?

Suvepuhkus algaaaas! Tegelikult juba mõned päevad tagasi. Suvepuhkus sellesmõttes, et suurematel on ka kool nüüd [...]

1 Comments

Kuidas ma endale kodus ise iluoppi tegin

Mul tekkis selle pealkirjaga kohe oma peas väike video, kuidas ma ennast kuskil köögi laual [...]

Kuidas kõik nüüd läbi saab

No tere! Pole mina jälle siia mõnda aega jõudnud ning aegajalt taban end mõttelt, et [...]

8 Comments

Kuidas lapsed ei taha enam üldse õues käia

Ma tegelikult mõistan seda, et maailm muutub, uueneb ja areneb aina edasi ning nutiseadmed on [...]

Kuidas mu lapsed edaspidi põrandal peavad sööma

Ma otsustasin meie köögist laua ja toolid välja visata. Jah, kuulsite, st lugesite õigesti. Ei [...]