***

Kes siis kelle ema on?

Geit küsis minult eile, et kas ta peaks ka lilli ja kingituse ostma, et lapsed need siis täna mulle anda saaks. Mul oli, et eeee… ei, miks? Ega ma tema ema ei ole – kuigi vahel selline tunne on küll, kui ta tuleb minu käest küsima, kus ta aluspüksid on või ma tema musti riideid kuskilt tooli pealt ära korjan ja masinasse viin. 😅


Mulle piisab nendest vahvatest asjadest, mis lapsed koolis/lasteaias mulle oma käekestega meisterdasid. Mis mul enam vaja on?

Ma sain endale käsitööna valminud kaks ehetekarpi, kaks armsat kaardikest pisemate poolt, ilusa luuletusega kaardi Hendrikult (ise kirjutas luuletuse sisse), lill-kaardi Raimondilt, mille õis käib lahti ja seal sees on ilus soov, käevõru Raimondilt, mis on meisterdatud minu lemmikvärvides – küsisin Raimondilt, kuidas ta teadis, et lilla on mu lemmikvärv, ta vastas: “Sa kunagi ütlesid!”

Ma olen kunagi olnud küll sedameelt, et Geit võiks ju ise poest tuua midagi, lapsed nii väikesed ja ise ei tule selle peale, aga täna olen arvamusel, et kui lapsed on pisikesed ja ei saa sellistest tähtpäevadest veel midagi aru, siis ei olegi vaja ka kellegi teise poolt midagi tuua – rõõmsad lapsed on sellisel puhul parim kingitus. Kui juustuselt see ka ei kõlaks.

Üldse ma üritan tegelikult mitte süvendada lastele seda, et parim kingitus on kiireim kingitus ehk tegelikult tahaks lastele õpetada rohkem põhimõtet, kus parim kingitus on see, mis on valmistatud oma kätega ja sinna on panustatud oma aega ning südant.

Eks koolis/lasteaias on ka vastavad teemad, mis käsitööst läbi käivad ja ma usun, et kui nad koolis/lasteaias ei meisterdaks midagi, siis ega nad kodus ka ilmselt midagi ei teeks selle päeva jaoks, aga las see siis ka olla nii, eks.

Mida vanemaks ma saan, seda vähem oluliseks pean ma asju ja kingitusi – ei, no mulle meeldib ikka kingitusi saada, kellele ei meeldiks, eks, aga sellest rohkem hindan ma seda, kui inimene on mu lähedal, tuleb külla, suhtleb minuga.

Seega, minu jaoks ongi tänase päeva puhul parim kingitus see tunne minu sees, et ma olen teinud head tööd, ma olen hea ema ja mul on toredad lapsed. Ja nad meisterdasid mulle nii vahvad asjad lasteaias/koolis ning Emadepäeva peol esinesid nii tublisti! 🤍

3 thoughts on “Kes siis kelle ema on?”

  1. Täiiesti nõus,parim vara me ümber on need inimeses kes loovad ise selle tunde et sina oledki nende kingitus ja nemad sinu 😊

  2. Emadepäev on ikka üks ilus päev!
    Minu mees küll kinkis mulle koos lastega lilled ja mitte selle mõttega, et mina ta ema olen vaid ikka selleks, et tänada mind kui hea ema ma meie ühistele lastele olen 😊

  3. See isetehtud käevõru on ju väga glämm! No mulle igatahes meeldib. Emana meeldib mulle ka lastelt kaarte saada, mis sest, et lasteaias meisterdatud. Kallistusega kaarti saada on väga tore 🙂

Vasta M.-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga