kihlumisjuttu

Kui ma õigesti mäletan, siis viimati, kui ma mõtlesin kihlumisele ja abiellumisele, oli mu esmane reaktsoon kindel ei. Ma ei tea, millest see tulnud on. Võibolla sellest, et ma olen enda ümber näinud rohkem lahutusi kui abielu. Või sellest, et mu isa jättis mu maha ja nad emaga lahutasid. Vanemlik eeskuju in my ass, ma räägin. 😀

Täna ma liigutan oma mõtteid juba selle poole, et why not? Härra kinkis mulle imeilusa sõrmuse. Sünnipäevaks muidugi. Nii paljud küsisid, kas võib kihlumise puhul õnne soovida ning kas on kuulda juba pulmakellade helinat. Teate, ma südamest tahtsin valetada ja öelda, et jah, tõesti, see on kihlasõrmus. Kuna aga härra põlvele ei laskunud ja mind endale naiseks ei palunud, siis ei hakka ma ju ka valetama. Mida ma sellega öelda tahan, on see, et mina, kes ma pole tahtnud kunagi abielluda, sest mis see üks paber ikka määrab, eksole, olen juba oma meelt muutmas. Süda ikka sulab üles, kui keegi abiellub või lapse saab. Oeh, tahaks ka! 

Aga ega ma sellega kuhugi ei kiirusta. Küll tuleb see sõrmus ja pulmakellad ja kõik muu, mis tulema peab. Ja ei, päris ausalt pole see postitus siin mingi salajane vihje härrale. Ta loeb küll mu blogi, aga me oleme juba nende seitsme aasta jooksul õppinud üksteisega otsekohesed olema. Ja muidugi üksteise soove lugema ilma vihjeteta ja sõnadeta.
Nende seitsme aasta jooksul on meilt mitu korda küsitud, millal me abiellume ja miks me seda veel teinud pole. Ometi on meil kaks last. Teate, lapsed ei ole mingi määraja, et abielu kohustuslikuks muuta. Endiselt ei ela me ajas, kus seks ja abielu ja lapsed käivad käsikäes ning ma absoluutselt ei näe mitte midagi halba selles, et kaks inimest, kellel on laps(ed) ning tohutu armastus, on vabaabielus. Kunagi sai mitmes blogis lugeda, kui jõle inimene ma olen- lasteks olin valmis, aga abielluda ei julge, sest see pidavat minu arust suurem vastutus olema. Kes seda ütles? Dont know. 
Minu jaoks on lapsed püha ja abielu samamoodi, aga ma ei seaks seda kohustuseks, kui peres on lapsed. Jäägu see igaühe vabaks valikuks, kas nad abielluvad või elavad vabaabielus. Ärgem näidake neile näpuga, sest sina oled teinud teise valiku. 

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Teine teema küsimus aga miks sa seal koduekstras tööd ei vuha teha nyyd ma huvipärast küsin jäi nägu silma et otsid uut tööd. Alles oli see ekstra sul super töö ja ideaalne ülemus..:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

7 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari