Määratlemata

kinno õudukat vaatama? kindel ei

Kuni reedeni olin ma ilgelt suur õudukate fänn. Just selline, kes armastab istuda suures pimedas kinosaalis, pilk naelutatud hiigelekraanile, kust parajalt jookseb õudusfilm. Viimati käisime mehega vaatamas “Astraal 3” filmi, mis oli nii ja naa, kuid selle lõppedes mõtlesin endamisi, et ma ei lähe enam õudukaid kinno vaatama. Pidasin ma sellest kinni? Muidugi mitte ja juba reedel istusin kinosaalis, valmistudes vaatama “Võllas” filmi. Oh jah.. Millest ma alustama peaksin?

See päev oli vist omamoodi sassis ja astusin hommikul vale jalaga voodist välja, sest ma kuulsin end üle pika aja avalikus kohas ropendamas. Nimelt, pidin kinopileti piiksutama ühe masina alt läbi, et sisse pääseda. Piiksutasin ja no, ei saanud läbi. Peale seda saatsin ei tea keda pimedasse kohta ning abivalmis kinotöötaja tuli mind aitama. Aitäh sulle! 

Teisena oli pisut humoorikam hetk, mis muutis tuju sekundi pealt rõõmsamaks. Ostsime popkorni ja cocat- coca võtsin enda kätte, mees võttis popkorni. Maitsestasime popkorni ära ja hakkasime kinosaali poole kõndima. Olles peaaegu kohal avastab mees, et tal on teises käes maitseainepurk. Jah, just see sama, millega ta popkorni maitsestas. Hakkasime naerma ja mees viis selle korralikult oma kohale tagasi. 😀 Jajaaa, tegelikult meil kodus on maitseainete puudus ja tahtis selle rotti lasta, tunnistan. 😀 

Filmist endast natuke. Ma treilerit olin näinud ja minu jaoks oli see salapärane. Midagi õieti ei näidanutki seal ja sellepärast tahtsin filmi ennast näha. Kõige pealt näidatakse ekraanil reklaame. Üks neiu, kes meie ees istus sai vist vahe peal südari, sest kui reklaamis tuli õudne koht, ehmatas ta nii, et kukkus oma tooli pealt maha. Terve kinosaal naeris. 😀 No aga see oli tõesti naljakas. Siis me mõtlesime. et kui ta juba reklaami peale nii ehmatab, mis siis päris filmiga saab. 

Natuke kirjeldusest. 1993. aastal (kui ma ei eksi?) esitatakse koolis näidend, kus üks peaosalistest puuakse üles (mängult muidugi). Rekvisiit on aga vigane ja poiss puuakse päriselt üles ning ta sureb silmapilkselt. Aastaid hiljem teevad noored seda näidendit uuesti läbi, kus üks peaosatäitja puuakse üles. Viimane aga põeb väga seda etendust, sest kardab, et temaga võib sama juhtuda. Nii ta otsustabki koos sõbra ja sõbrannaga minna ööl enne etenduse esilinastust koolimajja ning kõik rekvisiidid ära rikkuda. Koolimajas aga kohtavad nad teist peaosalist näidendis ja nad jäävad kõik sinna luku taha. Absoluutselt mitte kusagilt nad välja ei saa. Kindlasti tekib kellegil küsimus, kuidas nad koolimajja öösel üldse said. Päeval proovi tehes avastasid noored, et teatri uks, mis viib koolimajja on katki ja sealt nad saaksid öösel sisse. 

Kokku on neid noori seal 4. Neid kõiki hakkab ükshaaval timuka maskiga inimene taga ajama ja üles pooma. Selle sama köiega, millega kunagi eelmine peaosatäitja üles poodi kogemata. 

Lõpuks tuleb välja, et kogu selle jama korraldasid kunagise hukkunud noormehe neiu ja tema tütar (oli vist?!). Tütar, kes oli teine peaosatäitja nüüdses etenduses, mida pidid nad esitama järgmisel päeval. 

Mul oli vahepeal selline tunne, et ma lähen kinosaalist wc’sse ja tulen tagasi alles siis, kui film hakkab lõppema. Mitmel korral pöörasin ma pea lihtsalt ära ja ei vaadanud. Ma poleks uskunud, et olen nii nõrganärviline. 

Arvutiekraanilt on savi vaadata, aga kinos on hoopis teine elamus. 

Hiljem kõndisime kesklinnast Lauluväljaku poole. Teel sinna läksime läbi Köleri 2 restoranist ja võtsime klaasikese veini. Köök oli kahjuks selleks ajaks juba kinni ja nii saimegi ainult jooki võtta. Jõime klaasikesed tühjaks ning hüppasime bussile ja läksime koju. 



Ma lisan siia kõige alla kogu selle teksti lõpetuseks filmi treileri. Ehk keegi leiab hea põhjuse, miks kino külastada. 

7 thoughts on “kinno õudukat vaatama? kindel ei”

  1. Ei hakanud postituses sellel pikemalt peatuma, sest mis seal ikka rääkida- tellisin veini, jõin ära ja läksin minema. Plaan on minna sinna sööma ja sellest siis arvustav postitus teha 🙂 Esmamulje jäi muidugi positiivne.

  2. Mulle ei meeldi üldse õudukad ja mis mu poiss mind salaja vaatama viis? Seda sama Astraal kolme. Kardsin üksi olla pärast 😀

Vasta Jane Almers-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga