KINOÕHTU:”Unfriended: Ütle, kes on su sõbrad…”

Mäletate, et juba paar nädalat tagasi kirjutasin oma blogis, kuidas ma ootan 24. aprilli, et saaks seda filmi minna vaatama? Well, 24.aprill tuli oodatust ruttem ja peagi leitsimegi end kinosaalis istumas. Filmiks valisime just selle sama filmi, mis laiutab postituse pealkirjas. Teate, film eriti õudne ei olnudki, pigem oli vastik vaadata, kuidas mingi tüüp oma käest üritab blenderis koksi teha või üks neiu üritab omale sirgendajat kurku ajada. Ehmatusmomente oli mitu. Käed higistasid, süda peksis rinnus. Kõik muud õudukad on sellise sisuga, kus noored sõidavad kuhugi ja auto läheb tee peal katki, siis otsustavad nad minna abi paluma, aga on ilmselge, et keegi hakkab neid maha nottima. See film oli midagi uut- kõik toimus Skypes ja Facebookis. Midagi meie ajast. Minu jaoks jäi see film natuke lahjaks, samas põnevust oli palju. Filmi lõpus ma pöörasin üldse pea ära, sest see suur ekraan tõmbas närvi mustaks küll vahepeal.

[youtube https://www.youtube.com/watch?v=Q72LWqCx3pc]

Kommentaarid

  1. Ly says:

    Ma lootsin, et see ikka julmem, aga kui vaatamas käisin, siis jahm.. Täiesti mõtetu minu arust. Ma varem ka taolise sinuga “õudukat” vaadanud.

  2. Anonüümne says:

    Vägaaa lamp film MINU maitsele, ootasin palju enamat, seega ma olin väga pettunud 😀 Väljaarvatud tõesti see koht kus see kutt enda käe mikserisse toppis, see oli hull, aga ülejäänud..igav ja veidi ebaloogiline..et surnud tüdruk siis reaalselt tuli neid kummitama, nagu what 😀 lootsin, et lõpus seletatakse midagigi

  3. Anonüümne says:

    Väga jama tõesti.. Eriti kui sa oled harjunud võtma kohti kinosaali keskele siis sealt keskelt on suht tilluke vaatepilt kui ekraani keskel on paar pisikest liikuvat ruudukest.. Milleks siis see suur kinoekraan on.. kui ainult 1/4 on väärt vaatamist.. Jama oli kah. mitte mingit ootust, ümber kummutamist jne, kui tekkis kahtlus, et oh shit see saab varsti surma siis tõesti shocking!! nii see ka oli.. IGAV ühesõnaga 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

7 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari