Mul on vahel Adeelet vaadates selline tunne nagu ma oleks sünnitanud miniversiooni iseendast. Järgmine hekt tahaks temalt küsida, kes ta on ja mis ta mu lapsega teinud on. ?
Kuigi lastest on Raimondiga kõige raskem, mu meelest, siis Adeele on kõige teistugusem kõigist. Iseloomu ja käitumise poolest just. Ja temaga on ka tükk tegemist.
Nt ei ole ta nõus riideid kandma. Reaalselt ma panen teda riidesse nii, et ta on nagu paanikas vihmauss mu käte vahel – vingerdab nii mis kole. Okei, alustame mähkmest – ta ei ole nõus isegi seda kandma. Kui oleks tema teha, lippaks ta oma Eeva kostüümis ringi igalpool.
Ja ma tegin temaga siis diili, et okei, kui mähe ei meeldi, läheb potile. Issand, kuidas ta seal potil röökima kukub. Alguses panin ta Krissu potile, mõtlesin, et mis ma ikka hakkan uut ostma, kui üks olemas on. No ei tahtnud, streikis jubedalt. Mõtlesin siis, et äkki talle lihtsalt ei meeldi see sinine autopott. Okei, girl, ma ostan sulle roosa printsessi poti.
Nüüd on nii, et hoopis Krissu käib seal ja Adeele on nagu siga aia vahel, kui ta sinna peale istuma panna. Aga mähet ka ei taha. Ja kuna ma ei taha enam kellegi junnide peale astuda keset õndsat päeva, siiis.. ma lihtsalt topin selle mähkme talle jalga ja riided kaitseks peale. ?
Aga riided talle ei meeldi. Ja õues ei saa ma üldse temaga käia, sest müts, jalatsid, kombe – kõik kisub seljast ära. Praegu on ilmad ka sellised, et ei saa lubada palja peaga ringi lippata. Üks päev tiris mütsi õues olles ära, ma kohe ei märganud ja järgmine päev oli 39 palavik. Ja nii me siis olemegi siin – õues ei käi. Ainult nii, kui tal lõunaune aeg on, sest siis on ta liiga väsinud jauramiseks ja jääb vankris suht ruttu magama.
Teiste lastega pole mul kunagi sellist probleemi olnud. Okei, väga suureks probleemiks ma seda ei nimetaks. Toas las siis silkab paljalt ringi eksole, aga õue nagu reaalselt ei saa temaga minna.
Järgmine ja ka ühtlasi uus asi minu jaoks, mis on tegelt ka üpris armas, on see, kuidas see aasta ja poolene väike tüdruk kõnnib siin toas ringi nagu nunnu väike vanamutt (silme ette tuleb Jääaja Sidi vanaema) ja kõiki kamandab. Täpsustan – sildistab! Nt läheb ta poiste juurde, võtab neilt midagi käest ja ütleb siukse hästi kurja häälega: “Paha poiss!” ja siis viibutab näppu ja lisab: “Ei tohi!” – nagu poisid teeks midagi valesti, tegelikult on ju tema see, kes teiste asju ära võtab.
Et see on ühest küljest big no, sest kellegi käest ei tohi asju ära tirida, aga tema puhul on see enamasti lihtsalt armas ja poisid saavad ka sellest aru ning tavaliselt siis kihistavad naerda ning proovivad oma asja tagasi meelitada.
Adeelel on hetkel hammustamise periood. Ma olen selle kohta lugenud ja pidavat täiesti okei asi olema. Mu kõigil lastel on selline periood olnud, kus inimliha tundub palju ahvatlevam kui kõik muu. Mis seal ikka. Tuleb lihtsalt jälgida ja keelata ja seletada, et nii ei ole päris okei teha ja kui tal kõht tühi on, siis võiks sellest emmele või issile teada anda. Tegelt ma tean, et ta näitab sellega oma viha välja.
Üks kord oli aga jälle selline armas hetk – nägin silmanurgast, et Adeele kõnnib Krissu poole, suu pärani lahti, peas plaan juba valmis Krissut kohe hammustada ja ma pöörasin oma pilgu Adeele poole ning mis te arvate, mis sai? Ta pani oma suu klõpsti kinni ja tegi Krissule hoopis kalli. On kaval tüdruk ju? 😀
Kõva kakleja on ka. Kui ta midagi tahab, siis võitleb lõpuni selle nimel välja. Vahepeal peab teda lausa ära tirima olukorrast, nagu naisi lahutatakse kaklustes, olete filmides näinud ju küll.
Ja kui kõik see kõrvale jätta, siis on ta ka ülihooliv. Kui keegi midagi tahab, proovib ta esimesena kohale jõuda ja selle asja võtta ja sellele inimesele viia. Ta on nagu Raimond – kõik oma võibolla mitte kõige paremad omadused tasakaalustab parimate omadustega. ?
Aga muidu on kõik super. Või tähendab, kõik ongi nendega super. Kasvab, kosub, on rõõmus, räägib üsna palju. Ma ei hakka siin üles loetlema, sest ta tegelt ütleb pm kõike järgi, mida teised ütlevad. Lauseid ütleb ka üsna mitmeid. ?
Postituse pilt:
Min: “Adeele, teeme koos ühe pildi emme kirjutise jaoks!”
Adeele: “Mkm!”
Mkm-periood on meil juba tavaline. 😀
Viimased postitused
Kuidas me lastega puhkamas käisime
Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]
Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?
Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]
2 kommentaari
Hommikused mõtisklused….
Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]
5 kommentaari
Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma
Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]
19 kommentaari
Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud
Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]
5 kommentaari
Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?
Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]
6 kommentaari
“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”
Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]
8 kommentaari
Kuidas…
Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]
5 kommentaari
Kuidas see ikka on nii julm, et igal lapsel pole oma tuba
Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud [...]
4 kommentaari