Kui lasteaed “nõuab” seeni ja sammalt

Sponsoreeritud

Ma sattusin täna ühe… natuke veidra artikli peale (http://perejakodu.delfi.ee/blogid/lasteaed-paneb-ema-kannatuse-proovile-kust-ma-votan-selle-sambla-kesklinnas?id=83731251)

Kas just veider oleks õige öelda, sest iga ema mõistab neid asju erinevalt, tunneb lasteaiaga seoses asju erinevalt ning iga ema kohustustehulk ei pruugi olla sama.

Mina olen “kodus istuv” ema ning mul on aega laialt. Seetõttu olen ma igal aastal nende lasteaiaasjadega meeleldi toimetanud. Rohkem on just sügisel vaja mõneks näituseks midagi meisterdada ja teen seda suurima rõõmuga.

Eelmisel aastal oli küll nullring, sest Hendrik ja Raimond läksid alles oktoobrist lasteaeda ent Tallinnas meisterdasime igal aastal erinevaid asju kodus kas siis näituseks või heategevuslikuks laadaks. Mulle meeldis. Lapsed nii väga huvi ei tundnud, aga aitasid mind ikkagi.

Toon mõned näited, mis ma üheks lasteaias toimunud heategevuslikuks laadaks nokitsesin:

Need küünlad kukkusid nii ilusad välja ja ma otsustasin, et teen ka sellel aastal mõne neile lasteaeda. Neid oli ka väga lihtne valmistada.

Lisaks küünaldele, tegin ma veel wc paberi tühjadest rullidest sellised vahvad tegelased. Kuna mul on mingi kiiks neid rulle alles hoida (sest äkki saab midagi lahedat neist teha või kellelgi läheb vaja), siis mõtlesingi, et kasutan need ära. Neid oli juba veidike keerulisem teha, aga tulemus oli mu meelest väga armas:

Kui ma käiks tööl, käiks selline nokitsemine isegi mulle üle jõu, aga arvan, et leiaksin selle aja ning panustaksin lasteaeda, sest see on ju vähim, mida ma lapsevanemana teha saan, lasteaia jaoks.

Mulle isiklikult sellised projektid meeldivad. Mulle meeldib nokitseda ja laste jaoks midagi teha. Näidata, et meie lapsed ja mina lapsevanemana tahan võtta osa lasteaia tegevustest. Ma tunnen end alati väga uhkena, kui oleme lastega midagi meisterdanud ning lasteaeda viinud. Tunnen end rohkem lapsevanemana ja see on nii võimas minu meelest.

Loodust on ümberringi nii palju, et midagi saab ikka valmis teha. Ka Tallinnas elades. Tegelikult on paljud sügisannid meile vägagi kättesaadavad, kuid alati ei leidu ideid, mida nendega peale hakata.

Mul tekkisid sellel aastal suured plaanid, kui kasvataja ütles, et uuel nädal on sügisnäitus ning lasteaeda võib tuua selleks puhuks kas naljaka kujuga juurvilju või ise midagi sügisandidest meisterdada. Ahhaa, kohe vilksatas mõte, et teen seda ja seda. Tänaseks oli neid mõtteid nii palju, et mul tekkis hoopis suurem probleem – äkki ma teen liiga palju? Ah, mida rohkem, seda uhkem, eks. Kui aega ja tahtmist on, miks mitte. 🙂

Nii me täna Geiduga istusimegi koos laua taga ja meisterdasime. Tema nokitses valmis laheda ämbliku – minu idee, tema teostus. Mina sain samal ajal valmistada Raimondi rühma jaoks midagi. Vaadake ise, mis me kõik valmis tegime:

Me viisime Geiduga kõik asjad lasteaeda enne lastevanemate koosolekut ning Hendriku rühamkaaslased olid sellest ämblikust nii õhinas ja kasvatajatele samuti väga meeldis – pidavat inspireeriv olema. Ma ütlesin Geidule, et vot see ongi nende asjade meisterdamise juures kõige parem – teiste kiitused ja inspiratsiooni andmine. Kuigi poisid ise midagi ei nokitsenud ja me tegime ise kõik ära, siis nemad tegid siiski selle kõige suurema töö – korjasid materjali. 🙂

Kommentaarid

  1. Triinu says:

    See on minujaoks alati arusaamatu, et miks lapsevanemad meisterdavad lasteaeda sügisandide näituse jaoks asju? Vb olen ma valesti aru saanud aga see näitus võiks näidata laste enda fantaasiat ning storyt selle taga mitte lastevanemate tehtud asjad. Saan aru, et vanemad aitavad aga et lausa algusest lõpuni valmis-kaotab mu arust täiega mõtte.

  2. Eveliis says:

    +1. Ma ei saa ka vapsee aru, mis see point on, et lapsevanemad teevad asju laste eest. Selliste konkurside eesmærk peaks olema lõbu ja just nimelt laste loovus, aga et vanemad teevad valmis täiuslikke siile, jäneseid, maju jne täiesti ajuvaba

    • Jane Almers says:

      Nii räme patt, millest on ilmselt raske üle saada eks ?‍♀️ Las iga lapsevanem teeb nii, nagu heaks arvab. See, kas sa pead seda ajuvabaks, on sinu enda probleem ?

  3. Eveliis says:

    Mis patt, ma üldse ei rünnanud sind ega pidanud sind silmas, vaid seda et nii tehaksegi. KÕIK lapsevanemad teevad ja ma ei saa aru, mis selliste näituste point siis on üldse. Ma päriselt ei saa aru lihtsalt ja tahaks teada,mida koolides ja lasteaedades mõeldakse kui vanemad teevad lastele näituseks asju.

    Aga ämblik näeb tõesti lahe välja, see pole üldse küsimus!

    • Jane Almers says:

      Mul endal lihtsalt kõriauguni, et igast kanalist tuleb seda hala “appi, vanemad teevad lapse eest ära” nagu jeesus, ei tee midagi, virisetakse. Teen midagi – ikka virisetakse. Mul on küll jumala savi, kes kui palju oma lapse eest ära teeb. 😀

      • Eveliis says:

        Üks kõriauk tuleb kohe juurde, kust seda hala tuleb:D Minul näiteks ei ole savi. näiteks kui peaks õmblema kostüümi mingiks lasteaiapeoks, ma ei oska grammigi õmmelda, see oleks mulle metsik stress ja peavalu. Aga seda õnneks vist enam ka väga palju ei ole vaja, vähemalt mul on õnneks läinud nende hiirekeste ja elevandikestega.
        Aga…tean reaalselt kooli, kus vanemad võistlesidki omavahel selles, kes koogivõsitlusele uhkema tordi toob ja päriselt võeti päris pagarid ja kondiitrid appi, et ikka oleks kõige uhkem kook. Aga mis selle võistluse mõte siis on?

        • Jane Almers says:

          Ma räägingi, et mul savi, kas TEISED lapsevanemad teevad oma lapse eest selle asja ära või mitte ? Minu meelest mõttetu tögamine teise kallal ?

          • A says:

            Eveliis, see sinu alaline üldistamine on nii kohutavalt lapsik. Eriti see laste, lasteaedade ja vanemate kohta käiv. Sul on ometi ainult üks väike laps.
            No ei tee KÕIK vanemad lasteaia jaoks sama mis Jane. Kasva ometi suureks ja ära tõmba alati mingit üldistavat teemat üles üksikjuhtumi põhjal. See on totter.

          • Jane Almers says:

            Issand, ma esimest korda tegin täiesti ise, muidu ikka lastega koos meisterdanud, aga ilmselt ka viimast korda, kui sellise asja pärast selline draama tehakse. ?

  4. Eveliis says:

    Mul on tunne, et me lihtsalt räägime hetkel teineteisest mööda või eri asjadest. Mind huvitab laias laastus, miks õpetajad selliseid näitusi korraldavad? Ja kust on okei, et esimese klassi koogiküpsetamise võistluses kondiiter pannakse tööle, et kindlasti võita?
    On tore kui vanemad teevad lastega asju koos, mina ei ole üks neist, kes armastaks meisterdada, aga ma tahaks, et lasteaed ja kool arendaks mu last ja tema loovust, mitte minu oma.

    • Jane Almers says:

      Ma ei oska su küsimustele vastata, sest, nagu ma ütlesin – mul üsna suva teiste tegemistest ja asjadest. ? Ma ei vaeva oma pead sellega, et kes tellis millise kondiitri ja mis selle point on, ükskõik.
      Nagu ma siin kellelegi vastasin, siis ma meisterdasin elus esimest korda neile lasteaeda midagi täiesti ise ja kuna aasta jooksul nad lasteaias meisterdavad ise küllaga asju ning kodus me kõik koos ka, siis usun, et see üks kord lapse loovust nulli ei tõmba. Eks jah, oleks lahedam olnud lapsega koos teha, tõesti, aga nagu ma ka jällegi mainisin, jätsin ise selle nii viimasele hetkele, et tuli oli takus ning võtsin selle riski ja tegin ise. ?

  5. 12 says:

    Ma leian, et see on laste suhtes pisut ebaaus. Selles mõttes, et üks teeb ise ja näeb vaeva olles ise alles väike laps ja teisel teeb vanem kõik ise ära. Näitusele peavad aga mõlemad oma tööga minema ning vaevalt see väike laps kes ise tegi end just kõige paremini tunneb kui näeb teiste “laste” tehtud töid.

    • Jane Almers says:

      Mina ütlesin kasvatajatele kohe, et need on minu ja mehe tehtud, lapsed korjasid vaid materjali ning hiljem selgus, et meie tööd olid lastele väga suureks inspiratsiooniks,et ka midagi meisterdada. Polnudki plaanis määrida laste tehtu pähe enda nokitsemised 😀 Kuna me lastega nkn väga palju meisterdame koos, siis no sorri, minu jaoks see pole mingi maailmalõpp, kui teen midagi ise lapse jaoks ja see tema loovust kuidagi nulli ei tõmba. Veel enam, et see oli esimene kord, mil ise meisterdasime. Väga mõttetu seda mulli nii suureks puhuda ?‍♀️

  6. Helena says:

    Tegemist on ikkagi sügisnäitusega, mina ei saa just aru, kust võtavad inimesed, et sellistele üritustele peaksid lapsed ise asjad meisterdama. See on perele antud ülesanne ikkagi. Ei näe probleemi, kui vanemad teevad suurema osa ise. Eesmärk on kenad eksponaadid kokku saada näituse jaoks. Küll lapsed lasteaias ka meisterdavad ise.

    • Jane Almers says:

      No meil on kiri üleval lasteaias, et koos lastega meisterdaks midagi, aga ma nägin seda kirja hiljem alles. 😀 Esialgu öeldi lihtsalt, et meisterdaks midagi või tooks lõbusa kujuga juurvilja. Aga ei, ma saan aru, et lasteaeda teedki ju koos lapsega, sest mina ei käi seal hommikust õhtuni vaid laps ikka. Eks sellest ma ka õppisin ja järgmine aasta kaasan lapsed ka täies ulatuses. 🙂

  7. Hdpape says:

    Meedias levib pidevalt igasugu paanikauudiseid, mille ule seisukohavott nouab tihti rohkem kui hasti arenenud emotsionaalset intelligentsust. Selles postituses annan silmaringi laiendamiseks edasi usna neutraalse kirjelduse teatud lammastikku sisaldavatest uhenditest , mille leidumine looduses on vaga laialdane ja kasutusvaldkond maaramatult suur. Aja ja huvi olemasolul voib Varske Aju mini-keemiatunde korraldada ka tulevikus.

  8. Laura says:

    Veits loll küsimus vist aga need lehed on purkidele väljapoole ikka kleebitud? Et teen terve lehe PVA liimiga kokku ja liimin purgile? Need on nii armsad, et panen ka kohe kui beebi ärkab ta kõhukotti ja läheme lehti korjama 🙂

    • Jane Almers says:

      Jaa, väljapoole. ? Ma liimisin lehe alt kokku, panin purgile ja käisin veel liimiga lehe pealt poolt ka üle ?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Millest mitte keegi ei räägi sulle…

Kell on 03.01. Vaatame siin Oliveriga tõtt ja mul tiksub hingel üks teema, millest hakkasin [...]

15 kommentaari

Kuidas minust kuue lapse emme sai

Tegelt ikka veidi on ebareaalne mõelda, et MUL ON KUUS LAST! Nagu… ma poleks elus [...]

10 kommentaari

Kuidas ma oma keha tagasi igatsen

Facebook viskas mulle mälestuse aastatagusest ajast ette: Ja ma hakkasin mõtlema kohe kahele asjale, mida [...]

Kuidas me end siin haiglasse pakime

Uhh! Korralik ärevus on sees. Juba loetud päevad ja minust saab kuue lapse emme! Seekord [...]

6 kommentaari

Kuidas ma siin nüüd tuhande euroga põrandat puhastan

Mulle või mis mulle, meile toodi eile koju uus abiline – Hizero põrandapuhastaja. Ega endal [...]

Uus aasta, keiser ja muud mõtted

No hei! Aasta on uus. 2025. Eelmine aasta oli ju ka tore – omade tõusude [...]

5 kommentaari

Kuidas sellel nutiajastul laste silmi kaitsta

Kui mu lapsed ei käiks kodust 20km kaugusel koolis, siis neil suure tõenäosusega telefone ka [...]

1 kommentaar

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

10 kommentaari

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]