Kui tunned ennast ikka veel lapsena

Ma tegin täna instagrami Akvile Eesti palvel postituse sellest, kui palju on lapsemeelsust minus säilinud ja… oh, aitäh Akvile, et mulle seda meelde tuletasite, kui lapsik inimene ma ikka vahel olla võin. ?

Igatahes tuli mul tahtmine sellel teemal pikemalt kirjutada, sest tõesti, kuigi ma olen 27-aastane, siis selles vanuses ma ennast hetkel küll ei tunne olevat. Pigem 2 või… 7, aga 27? Okei, võibolla siis, kui on vaja tähtsaid otsuseid teha. ?

Ma olen tuttavatelt kuulnud ja ka netist lugenud enda kohta, et olen üsna lapsemeelne – te ei eksi. Olen küll. Ja lausa uhke selle üle!

Mulle meeldib lastega veesõda mängida. Eelistatavalt veepommidega ja eelistatavalt pigem suvel.

Mulle meeldib Nerfi püssidega lastega üksteist taga ajada – politseid ja pätti mängida.

Mulle meeldib mängida peitust – te ei kujuta ette, kui lahedatesse kohtadesse ennast peita saab. Kahjuks paljud ägedad peidukohad on minu jaoks jäädavalt lukus, sest et… ma olen keskmisest 2-aastasest palju suuremat mõõtu.

Mulle meeldib sügisel lastega lehti hunnikutesse riisuda, et nendes hullata ja neid jalaga laiali peksta.

Kui me käime laatadel, otsin esimese asjana üles suhkruvatiputka ja ostan endale suure suhkruvati.

Laupäeviti olen nii õhinas, sest siis on ju animafilmiõhtu!

Kui sõidame kuhugi ja näeme lambaid/lehmi/hobuseid, siis kiljatan esimesena esiistmel, et “lehmaaaad/lambaaad/hobuseed!”

Vahel ma mossitan nagu laps.

Mulle meeldib vahukomme grillida.

Mulle meeldib pisemate nukumajas nukkudega mängida. Ja ma mängin ka!

Mulle meeldib suvel paljajalu porilompides joosta ja vihma käes tantsida/pikutada.

Mulle meeldib väääga keksu mängida.

Mulle meeldib lumesõda teha.

Mulle meeldib palli ja kulli mängida.

Mulle meeldib vette pommi hüpata.

Mulle meeldib jõulude ajal jahu loopida teistele peale.

Mulle meeldib mürada lastega.

Mulle meeldivad multikate piltidega särgid.

Jne jne.

Mulle meeldib see kõik ja mu lastele meeldib, et ma olen selline. Nad peavad mind lahedaks emaks ja seda ma just olla tahangi. ❤

Ja siia lõppu… kas pole mitte veider, kui väga me lapsena tahame suureks saada, aga kui oleme suured, siis igatseme nii väga tagasi lapsepõlve? Oeh… Kummaline on see eluke.

Kommentaarid

  1. Merrr says:

    See lause on täpselt õige ,et kui väga me lapsena suureks tahame saada aga suurena tahaks laps olla . Täpselt nii käib ka minu kohta . Samuti 27 aga nii sugulaste kui naabrite lastega võin kasvõi liivakastis mängida ja hulle häälitsusi teha aga näe ei tunne häbi ?? Mossitan ka tihti nagu laps,kommi armastan ka hirmsasti ? Aga see vist säilitabki selle noorusliku jume ja meeleolu ma usun .

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

A miks lahutus ei võiks lõbus olla?

Käisin eile sõbranna pulmas – mega äge oli! Ma muidugi siiani imestan, et mind kutsuti, [...]

10 kommentaari

Kuidas ma jälestan emotsionaalsust

Issand kui vabastav, et ma saan sellest nüüd mittesalaja rääkida. 😀 Kohe rohkem motivatsiooni oma [...]

4 kommentaari

Mis siis päriselt toimub?!

Ma postitasin eile instagrami üsna kentsaka pealkirjaga foto ja tekitasin sellega korraliku segaduse enda järgi, [...]

23 kommentaari

Kuidas raha tuulde loopida

Ma siin üks päev puhtjuhuslikult avastasin, et kaks aastat on juba möödas sellest päevast, mil [...]

5 kommentaari

Kuidas me edaspidi siin ainult õhust elame

Jah, tänasel päeval oleme omadega kahjuks sealmaal, et… kavatseme edaspidi enamus ajast õhust ära elada… [...]

3 kommentaari

Miks inimesed lasevad endale pahasti öelda???

Ma eile tegin instagramis üle pika aja jälle seda Q&A. Eelmisel korral olid inimesed (või [...]

Kuidas suhtes kõik nii iseenesest mõistetav ikka on

Ma pean selle lõpuks “kaelast” ära kirjutama, muidu tuleb uus elu ja mälu peale ja [...]

14 ja 2

Eile ja täna on olnud üsna tähtsad päevad meie peres. Eile täitus minu ja abikaasa [...]

2 kommentaari

See on nüüd läbi!

Aeg on asjad pakkida ja need lõplikult kodust välja visata/põlema panna, sest kool on nüüd [...]

1 kommentaar