Kuidas ja mis edasi saab

Sponsoreeritud

Kellel kalendrit pole (aga nutiseade on selle postituse lugemiseks? loogiline), siis täna on 31. august. See tähendab, et homme on juba uus kuu.

Tegin siin augustis väikest eksperimenti. Kes mind kauem jälginud on, teavad, et viimastel aastatel on minu blogimisrutiin suht…. lonkav. Kord blogin terve kuu iga päev ja siis on kolm kuud jälle vaikus. Ehk siis kord tihedamalt ja siis jälle on pikem paus.

Muidugi, kui ma nüüd algusaastatega hakkan siin võrdlema, siis olen blogi üsna välja suretanud. Alguses blogisin ikka väga palju. Mõni meenutaks ja ütleks ilmselt, et liigagi palju. ? Ja ma nõustun! Leidsin vanade postituste hulgast terve blogipostituse pomelo kohta.

Enam ma muidugi nii loov ei ole, et suudaks ühest igavast pomelost terve pika blogipostituse välja imeda.

See lonkav muster on mul viimastel aastatel tekkinud ja sellel on tegelikult põhjus ka – on perioode, kus ma tunnen, et ma ei taha mitte midagi jagada. See ei tähenda muidugi, et ma ei kirjutaks üldse. Ikka kirjutan. Lihtsalt ei avalda. Kirjutama jään ma ilmselt elu lõpuni – ma armastan seda. Kirjutan praegu ka raamatut. Enda elu kohta, alates pm sünnist. Ärge pablage – avaldada ma seda ei kavatse. Seal pole midagi erilist, et see peaks kuskil raamatupoodide riiulil kalli raha eest tolmu koguma. ?

Tegin nüüd siin augustis jälle eksperimenti. Mõtlesin, et üritan vähemalt iga päev blogida – see oli jube raske, sest blogitakse ikka ju seetõttu, et miskit huvitavat juhtub. No, minu elus kõige huvitavam asi, mis viimasel ajal toimunud on, on see, et ma sain märjalt pesult peksa. Seega võite vaid oletada, kui raske on igava eluviisi juures iga päev miskit siia välja imeda. ?

Tegelt ei pea ka imema. Teemad tulid üsna loomulikult kuidagi. Läks vahepeal lappesse ka, aga no, mis siis. Palju arutelusid oli – see on lahe! Sain puid ka alla – ega sellelgi midagi häda pole, kütteperiood ju alles ees. Lõpuks taipasin, et blogima ei pea alati ainult siis, kui midagi juhtub. Võib niisama ka lobiseda.

Vaatasin ka statistikat – nt eelmine kuu oli siin blogis külastusi 80 304, kirjutasin 12 postitust. Nüüd augustis on külastusi olnud 235 042 ja postitusi olen kirjutanud koos sellega täpselt 30. See on ikka päris rets numbrite kasv ju!

Ühtlasi see augusti kuu 235 042 külastust on viimase viie aasta suurim kuukülastuste arv. Vaatasin, et viimati oli üle 200 000 külastuse kuus 2018 aastal.

Aga ei, tore on. Minult ikka tihti küsitakse, kui instagramis neid Q&A värke teen, et mis see minu fenomen on ja miks inimesed mind jälgivad/mu blogi loevad, et miskit erilist ma ei paku ju. Siin mingi aeg lappasin Facebooki lehel neid hindamisi ka – no teate ju see koht, kus saad tähekese panna ja oma tagasiside kirjutada? Seal oli igatahes üks pahane naine, kes ka arutles selle üle, et kes see Jane on ja mis temas nii erilist on, et teda jälgitakse. Ma ju ei paku ühiskonnale midagi harivat ega kasulikku? ?

Ja ega ma nõustun ka – õppeasutus ma ei ole, et siin kedagi harima hakkan, enamasti midagi kasulikku ka minu postitustest ei saa. Võibolla olengi oma lihtsuse ja tavalisusega siin roosilises sotsiaalmeedia maailmas nagu värske sõõm õhku? Ja ei enamat? Ma ei tea. Ma ise ka vahel mõtlen, miks keegi mind küll jälgib. ?

Ütlen ausalt – mul pole kunagi olnud siin eesmärki blogides, instas või jumal teab, kus kanalis, kellelegi midagi anda, eeskujulik või kasulik olla. Kirjutan ja jagan lihtsalt seda, mida meeldib ja milleks tuju on – kui keegi sellest miskit saab, siis on ju tore.

Aga mis edasi? Edasi läheb nii nagu läheb. Siin vahepeal vaevasin pead sellega, et peaks ära otsustama, kas ma blogin või ei blogi, mitte, et üks kuu blogin iga päev ja siis on mitu kuud vaikus. Nüüd ma mõtlen aga, et miks? Kui ma olen selline lonkava mustriga blogija, las ma siis olen. Suva ju.

Septembris kindlasti läheb sutsu vaiksemaks – algab ju kool ja ma ikkagi kavatsen juba septembris hakata õppima. Varasematel aastatel alustasin kooliasjade tegemisega novembris, varem ei viitsinud.

Midagi uut tahaks teha! Podcasti? Häbitute emade podcast? ? Mmm… tunduks huvitav, aga samas iga kolmas teeb täna seda juba. Podcasti, ma mõtlen. ? Midagi lahedat tahaks küll lisaks blogimisele ette võtta, aga ma veel ei tea, mis see minu asi olla võiks. Peab selle üle aju ragistama hakkama.

Aga seniks… aitäh teile, et ikka siia vahel jõuate ja loete ja ka reklaamidele klikite – see kõik on väga toetav! ? Ja eriti meeldib mulle see, kui hakkate ka lobisema postituste all. Selline tunne tekib, et ma ei räägigi ainult seendaga. ?

Aa ja seoses kaasa rääkimisega – ma kellegi lehel nägin fännide premeerimise ideed. Mõtlesin ka sellele. Mis te arvate, kui iga kuu lõpp jagaksin kolmele kõige aktiivsemale jälgijale nt rikkaliku kingikoti? Oleks ju äge? Ma ei tea, miks ma varem pole tulnud ideele oma jälgijaid premeerida aktiivsuse eest, sest see ju on lõppkokkuvõttes hea mulle. Ja kes teeb head mulle, sellele teen rõõmuga head vastu. ?

Kommentaarid

  1. Catlyn says:

    Mina eintea ma algusest peale sinuga ja minu teada vahest loen sinu vanu blogi postitusi kui uusi pole . Aga ma ei saa aru et sa kadunud oled sest sa oled instas aktiivne ja vahest on need kaste naljad su seina jälle . Minu teada on huvita ikka see et sa kirjutad kui kirjutada midagi on ja minu arust . Aga tubli oled ja mina olen ja jään su blogi lugejaks kui sa tuled kunagi selle idee peale et hakkad ka raha küsima kui keegi su blogi lugeda tahab siis ma kaon aga muidu olen su suur fänn tegelt mulle meeldivad su lapsed ka ??

    • Jane Almers says:

      Mul pole millegi eest raha küsida ? aga aitäh sulle, on tore lugeda sellist tagasisidet!

    • M. says:

      Jâlgin sind ja loen sinu blogi postitusi eelkōige sellepärast, et sa oled nii loomulik, näitad oma elu nii nagu see on ja kui ongi midagi pahasti siis ei hakka seda nö ilustama, vaid oledki aus oma jälgijatega algusest lōpuni.
      Oled üks täiega vinge ema oma viiele lapsele! ?

  2. Inksu says:

    Mulle ntks meeldibki see, et kirjutad vahepeal suvalistest teemadest. Hea lihtne lugemine, ei ole liiga pikad postitused ka. Aga ikka ju huvitab teiste inimeste elud ? ja sinu mingite toodete reviewsid hindangi näiteks just sp nii kõrgelt, et näha on, et sa ei aja mingit häma, vaid räägid nii nagu sulle asi tundub, mis tekitab usaldust ? jätka ikka edasi nii nagu endal süda ütleb ?

    • Kaisa says:

      Mulle meeldivad sinu blogid… Need head lihtsad! Tore lugeda… Avasatsin sinu blogi ja instagrami kuskil aasta tagasi… Sa jagad huvitavaid asju… Näiteks päevituskreemi ostsin sinu promomise peale… Ja pean ütlema, et ei kahetse ! Sain mõnusalt pruuniks… Aitäh selle eest… ühesõnaga lihtsuses peitub võlu! Ja see on täitsa norm kui ei taha koguaeg kõike jagada… Jagad siis kui on selleks tuju ja soov!

  3. Kätlin says:

    Mina just mingi päev avastasin ja ehmatasin, et olen Su tegemistel silma peal hoidnud umbes 6 aastat. Kuhu aeg kaob? ?
    Mulle meeldib Su vahetu olek ja see, et julged ennast näidata ilma igasuguste instafiltriteta. Mulle meeldib see tavaline argipäev, mida sa jagad ja mis pahatihti siginas-saginas märkamatult ära kaob. Aga kui Sa jagad enda laste mängimisi, tubade koristamist jne, siis tihti avastan, et kuule mul on ju ka tegelikult täna pisikese lapsega kodus olles nii palju tehtud saanud ja lapsega on mängitud ja kallistatud. Ehk toredad väikesed märkamised elus! Samamoodi Sinu tootearvustused õhkavad ausat tagasisidet ja tekiravad usaldust.
    Aitäh Sulle!

  4. Kristina says:

    Just, nõustun eelneva kommenteerijaga, et kõik Sinu poolt reklaamitud toodete hinnangud on tõesed! Olen soetanud endalegi reklaamitud tooteid ja ei ole pidanud pettuma, küll aga on juhtunud seda mõne teise blogija üleshaibitud toote puhul. Sa oled lihtne, loomulik, Sina ise ja see meeldibki!

  5. Merrr says:

    Ma ei tea mis moodi aga kuskilt leitsin su blogi kui Kabala kolisite ja siis mõtlesin ,et hõmm tüdruk maakodu ligidalt ,peab ikka lugema ja siis kuidagi jäingi igatpostitust lugema. Vist endal veel igavam elu oli ??? Ja nüüd lapse uneaegadel hea sisustada aega . Ma vist loeks seda ka mida keegi sööb sest mis sa muud beebi kõrvalt ikka teed ?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

5 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari

Kuidas see ikka on nii julm, et igal lapsel pole oma tuba

Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud [...]

4 kommentaari

Poiss või tüdruk?

Ma pean teile tegema ühe ausa ülestunnistuse ilmselt – kui ma olen kunagi ühegi rasedusega [...]

Kuidas te võiks kõik ennast natuke harida…

… ja mina lihtsalt diivanil lösutada ja ennast mitte harida. Just! Seda ma teha kavatsengi. [...]

4 kommentaari