Kuidas ma pesunööride all peksa sain
mai
Heietasin siin üks päev instas, et oooo, kuidas mulle praegused ilmad meeldivad, sest pesu saab õues kuivatada.
Ma võtan oma sõnad tagasi. Mulle ei meeldi õues pesu kuivatada. – äsja märjalt pesult peksa saanud ohver.
Kas te täna õues olete käinud? Pesu kuivama viinud? Ehk elate künka otsas lagedal maalapil nagu meie? Mitu silma siniseks said? Ahjaa, inimestel on ju (enamasti) kaks silma – sain märjalt rätikult vist nii kõva obaduse, et mõistus läks vähe sassi.
Panin äsja kaks masinatäit pesu õue kuivama. Läksin õue, pesukuhi süles, nii rõõmsalt, et oh, mis tuul ja ideaalne pesukuivatusilm. Naasin sealt täpselt sellisena nagu oleks öö läbi Hardstyle-i peol näppu ja juukseid visanud. Ainult, et muusika asemel vihises mu ümber tuul ja mind ei peksnud teiste inimeste küünarnukid vaid minu enda isiklik puhas pesu.
Ma siin juba üks päev tahtsin teile rääkida, mis tunne on retsi tuulega pesu õues kuivama panna – ühte asja paned kuivama, teist ajad samal ajal taga, kolmandat hoiad kinni, et see ära ei lendaks. Neljandalt saad vastu vahtimist. Hull trenn.
Täna pidin nutma hakkama seal nööride all. Korraks juba mõtlesin, et krt, ma ei viitsi seda elu elada enam. Kirusin mõttes isegi Geitu, et mida ta magab hommikul kell 9 ja miks ta ise ei pane seda pesu kuivama, mida MINA otsustasin ära pesta. Kas ta siis läbi une ei saa aru, et mul on abi vaja?
Üks hetk viskasin pesuhunniku muru peale maha ja mõtlesin, et pe***e kah, küll see siin muru peal kunagi ikka ära kuivab, a miski minus ei lubanud alla anda.
Mõned asjad veel jäid. Pesulõksud aga said otsa. Võtsin need asjad, mõtlesin, et suva, panen need üksikud tuppa kuivama. Aga ei. Toas nägin pesulõkse. Ja läksin õue tagasi.
Ma läksin sinna tagasi.
Ja sain veel peksa.
Ja joosta.
Siit ka vastus teile, kes te olete uurinud, miks ma nii vähe postitan ja miskit ei jaga – mu päeva tippsündmus on pesu kuivama panemine megatuulega.
Aga nüüd ma siis jagan teiega seda megahuvitavat osa oma elust. Olge lahked. Ja viige täna siis pesu ikka õue kuivama.
Elame korter majas ,maa kohas kus saab pesu kuivama panna õuue . Peaks ju maakoha kohta idüll olema ? . Aga eiiiii, kruusa tee viib alla naaber talu juurde kena tolm lendleb selle tuulega sinna ,tupa tood pesu siis tunned pesul sellist lõhna nagu keegi oleks selle pesuga püherdanud just seal samas kruusa teepeal. Vähe ei aja kurjaks ju .
Pesukorv on üks ütlemata hea abiline 🙂