Meile saadeti selline Suur Päkapikuraamat ja ma ütlen kohe etteruttavalt ära, et see raamat on täielik hitt laste seas. Eriti suuremate, sest neile juba vaikselt pakub huvi, kes need päkapikud sellised on, millised välja näevad ja kus elavad.

Kui me siin lastega diivanil istusime, seda raamatut sirvisime ja rääkisime, mis seal kõik kirjas on, küsis Geit ka vahele, et nagu ongi päriselt nad olemas vä. Ma noogutasin, manasin näole hirmsalt tähtsa ja tõsise näo ning vastasin, et muidugi on! Esiteks, ma ei saanud ju laste juures olles öelda, et ei, muidugi pole ja teiseks, ma nägin ta näost sellist tõsist imestust ja tahtsin ta kulul natuke pulli teha. 😀

Sirvisime raamatut edasi ja üka hetk Geit jälle küsis: “Aga kus nad siis elavad?”

Otsisime raamatust selle koha välja ja näitasime talle, et neil on majad maa all ja üheks nende lemmikloomadeks on need samad mullamutid, keda Geit suure rõõmuga meil siin tapab. 😅

Geit jäi mõttesse. Pilk tema silmis muutus veel uskumatumaks ja ma sain aru, et ta usub veel rohkem mu juttu.

Üks hetk kui raamatu läbi sirvisime ja jutustasime, läksin istusin Geidu kõrvale. Vaeseke oli nii tõsise näoga, pilk klaasistunud ja vaatas ühte kohta.

Järsku ta küsis: “Aga mida nad söövad?”

Mina: “Marju ja taimi jne. Põhimõtteliselt samu asju, mis meiegi.”

Geit: “A mis nad siis üldse teevad, kui meie nende töö peame ära tegema?”

Mina: “Niisama looderdavad vist.”

Geit: “Kas keegi on neid päriselt leidnud ka?”

Mina: “No ikka on, seal raamatus ju räägibki nendest!”

Geit: “Ei, ma mõtlen, et nagu päris pilti on neist v?”

Mina: “Seal raamatua ongi, päkapikuskelett ja puha.”

Geit: “Okei, ma pean ka vaatama seda raamatut.”

Ja te oleks pidanud nägema ta pilku – seal muutus midagi. See ei olnud 27-aastase Geidu pilk vaid 6-aastase poisi pilk, kes oli ühtäkki nii elevil päkapikkude üle. 😀

Aga see pilk ei kestnud kaua, sest ma purskasin naerma ja siis Geit saatis mind pekki ning küsis, kas ma valetasin. 😅 Mille peale ma veel rohkem naerma hakkasin. Ups.

Kuidas ma ühe hetkega taastasin ja hävitasin tema usu päkapikkudesse. 😅

Aga raamat ise on tõesti väga põnev ja keegi ei palunud mul seda komejanti reklaami eesmärgil teha vaid juhtus selline kentsakas ja naljakas asi ning mõtlesin sellest kirjutada.

Seal raamatus on palju huvitavat päkkapikkude kohta – nende ajalugu, nende kodu, levikuala kaart, haigused ja kuidas nad neid ravivad jne. Väga soovitan! 🙂