Kuidas ma tänast päeva ootasin
juuli
No hei! Imeilus laupäev, eksole? Päike särab. Mina tõusin Joosepi hullumeelse näljakiss peale täna, toitsin ta ära ja nüüd naudin selles hommikupäikeses päeva esimest lattet. Joosepiga on see hea, et ta öösel süüa ei taha. Kui lutiisu tuleb, siis ka röökima ei pista vaid hakkab ise oma lutti otsima ja saab väga hästi sellega hakkama.
Aga… hommikul vara selle eest on oodata näljakisa. Pärast söömist magab ilusti edasi. Seega pole hullu.
Ma olen tänast päeva pikisilmi oodanud. Lõpuks ometi on meil võimalus Geiduga kahekesi minna kuhugi ja lihtsalt olla. Okei, sutsu valetan. Joosep tuleb ka meiega kaasa. Esiteks sellepärast, et ta võõrastab väga palju juba ja teiseks – isegi, kui ta ei teeks seda, siis meil pole sellist tugivõrgustikku, kes nii väikest last enda juurde üheks ööks oleks nõus võtma. Veab, et me suurematele seltsilise saime. Tugivõrgustik on meil kahjuks pea olematu. Aga tänulik selle vähesegi eest!
Õnneks on Joosep väga rahulik laps – röögib ainult siis, kui süüa tahab, aga muidu tšillib nagu vanarahu ise.
Täna läheme me Wagenküll Spa-sse. Olen juba väga ammu Geidule rääkinud, et tahan kunagi sinna minna – mulle nii meeldivad igasugused ilusad lossid ja mõisad. Nii lummavad!
Ja me lähemegi! Tähistame sellega meie koosoldud 13 aastat, millest 1 oleme olnud ka abielus. Need tähtsad kuupäevad meie elus on 26 ja 27 juuni. Esimene on suhte tähtpäev, teine abielu.
Ma olen väga elevil, sest tunnen, et meil on seda aega nii väga vaja. Ei hakka isegi ilustama, et meil on sutsu keeruline periood suhtes. Lapsed on esikohal, suhe mehe ja naisena pigem tagapool, aga me saame hakkama. Küll see kiirem aeg möödub ja saame oma suhte prioriteediks uuesti seada, sest ennegi seda teed läbi kõndinud ja juba teame, et varsti saame rohkem üksteisele olemas olla.
Seega… ma tõesti ootan juba Wagenkülli minemist – paari tunni pärast hakkame sõitma. Kas seal ümbruses ka midagi lahedat on? Võtame vankri ka kaasa ja mõtlesime, et jalutame seal ringi ka ikka natuke. 🙂
Helme koopad ja orulinnuse varemed – kuhu peaks pigem kandekotiga minema.
Kaasiku talu- kui soovite loomi näidata nt Joosepile.
Kirjuta rohkem selliseid argipäeva postitusi – nii mõnus lugeda ja Sinu blogi veel vähemalt tasuta ka. Nii tore, et saate minna (peaaegu) kahekesi ka aega veetma. Mul esimene laps (5. kuune) ja juba selline tunne, et mehega suhe nii tagaplaanil, ei kujuta ettegi 5 lapsega. Nii tublid olete ja kui keegi Sulle hiljuti pole öelnud, siis Sa oled super äge ja hea ema enda lastele! 🙂
Kusjuures olen päris palju kirjutanud, aga miskipärast pole avaldanud. Arvasin siin mingi aeg, et keda ikka huvitab ja unustasin selle, miks ma üldse blogima hakkasin – kirjutasin enda jaoks eelkõige. 🙂 Aga aitäh sulle! Seda öeldakse mulle tõesti harva ja kahjuks (mitte halvas mõttes) teevadki seda just võhivõõrad, mitte omad inimesed. ? Nii et aitäh! ?