Oi-oi-oi, mul on täna eriti kuum teema varnast võtta, millega inimesi käima tõmmata. Kuum võibolla pole parim väljend, sest asjasse on segatud ka lapsed, aga… asi on kirgi küttev. Rahvast tagajalgele ajav.
Sõbranna just laupäeval mainis, et ma pole üheskis draamas pikka aega osalenud. Tõmbame nüüd selle draamasae korralikult ikka käima.
Ma tegelikult pean siinkohal tänama inimesi, kes minult küsivad selliseid küsimusi. Ilma teieta oleks see koht siin ilmselt ammu välja surnud juba, sest populaarsemad teemad tulevad just teilt.
Seekord võtame luubi alla kaisus magamise. Ma olen ikka aegajalt maininud, et mul lapsed magavad ikka minu kaisus – 6a, 5a ja 1a. Ja noh, Geit – 29a, aga tema pole minu laps. Kuigi vahel harva võib see nii tunduda küll. ?
Aga, teemaks tuligi see, et lapsed ikka veel minuga ühes voodis magavad. Kuidas see imelik ei ole? Oleks ju aeg oma voodis magada? Kas ma ei suuda seda siis oma lastele õpetada? Kas nad selleks juba liiga vanad ei ole?
Ja mul tekib selliste küsimuste, eriti viimase peale, silme ette kujutluspilt, kus õhtul heidame voodi ja mu lapsed on juba nii vanad ja kortsus, et vuristavad oma rulaatoritega kohale ja poeme kõik koos põhku.
Huvitav muidugi on ka see, et Geit on 29, magab siiani mu kaisus ja keegi pole öelnud, et see on imelik, aga kui MINU laps tahab MINU kaisus magada, siis see on ühtäkki veider.
Aga ma täitsa mõistan ka seda arvamust – ma ise ka mingi aeg võitlesin selle vastu, et lapsed kaisus magavad. Joosep veel, eksole. Ta on alles aastane. Aga suuremad.. Ja seda sellepärast, et meil ei ole väga suur voodi ja kui seal magab terve jalkatiim, siis ütleme nii, et hommikul on ikka tükk tegemist, et selle kivikange seljaga voodist välja saada.
Siia vahele – irooniline on see, et täna öösel magasid kõik lapsed oma voodites. ?
Muidugi meil Geiduga on jah see naise ja mehe suhe, nagu välja toodi, siis ju ongi okei koos magada. Teete seal täiskasvanute asju ja värki. Ei tee. Ütlen ausalt, ei tee. Ma olen selles vanuses, et ma tahan öösel magada ja puhata. Pole mul aega ega viitsimist neid asju teha. Päevasel ajal aega küll nahistada.
Ja üks hetk ma taipasingi, et ei viitsi võidelda enam. Las nad siis magavad kaisus, kui soovivad. Vast igavesti nad seda ikka ei tee. Vähemalt alates siis, kui omale kaaslased leiavad. Ma vähemalt loodan. ?
Mul vahepeal üks suurematest poistest muide tahab ka, et ma tema kaissu magama läheksin. Ja lähengi. Mul kaks vanemat poissi said väga varakult oma vooditesse, sest minu arvates olid nad 3 aastastena liiga vanad, et minuga koos magada. Kahetsen, et nii arvasin. ?
Teinekord ütlen kõikidele lastele, et tulge mu kaissu (kui Geit nt diivanil ära vajub) ja magame kõik koos. Nii mõnus.
Igale ühele oma, arvan mina. Kellel magavad lapsed kaisus, sina tee iseennast (ma tahtsin siia you do you kirjutada, aga ma ei taha propageerida estonglishi, seega hakkan tõlkima neid väljendeid edaspidi). Kes ei taha lapsi oma kaissu, samuti, sina tee iseennast.
Mu meelest kõik jumala ok. Viimaste peale muidugi olen silmnähtavalt kade ka, sest mõnes mõttes tahaks oma voodit juba tagasi saada, aga samas proovin mõelda ka sellele, et see aeg läheb lennates ja üks päev pikutan seal voodis, mullahais juures, pisar mööda kortsuvagu alla voolamas ja südames jõhker igatsustunne nende hetkede järgi.
Lugesin ja mõnus muie tuli näole, eriti selles kohas, kus Sa loodad, et kui lapsed omale kaaslased leiavad, siis kolivad oma vooditesse. Ja silme ette keris muuvi, kus te olete kõik koos seal oma kaaslastega ja poete kaissu. No nagu Gruudid, eks. Et noh, siis pole voodit vist ka vaja, kuhjake end kokku ja mõnus ja soe ja küünarnukisuurevarba tunne ja värki 😉
Tegelikult aga lähebki nii, nagu Sa lõpupoole kribasid, et lebad üksi suures voodis ja mööda kortsuvagu valgub pisar. Ma ka naudin, kui kaissu poevad ja pole kellegi asi tegelikult 🙂 Igale oma 😉
Mul poisid 3a ja 1a. Ikka tahavad kaissu. Suurem muidugi öösel veereb kogemata oma voodissegi magama, vahest juhtub. Ihhii. No, aga varsti, ei taha enam keegi emme-issi kaissu. Niiet, naudin seda aega. Ja mina küll lastele ei ütle, et kaissu ei saa..
Meil aastane piiga tihti lihtsalt kell viis hommikul ei jäägi oma voodis magama edasi ,lihtsalt nutab seal ja siis toomegi meie voodi ja jääb magama . Las ta siis jääb vähemalt magab veel tund /kaks edasi sest muidu oleksime kõik siin kell viis jalgel mis vahepeal oli juba liiga tihti . Ja kes see kell viis hommikul ikka nahistab nii et las ta siis magab edasi meie kaisus ?
No lohutuseks mu 15 ja 17 aastased enam kaissu ei tiku ? niiet päris lootusetu ei ole, et ükskord saab laiutada.
Neljane koguaeg kaisus ja kuuene tuleb küll kaissu õhtul, loeme unejutte ja siis enamasti avaldab soovi oma voodisse minna, vahel jääb hommikuni ka ♥️
Loen, 4 aastane kaisus magamas. igal õhtul. sest mõnus on. ♥️
Kõlab nagu küsimus- millal laps liigutama hakkab? Vastus- kui hâsti läheb siis ülikoolis?
Voodidraamast rääkides. Ühel kaunil hommikul ârkasin selle tundega,et kannikakarvad on tugevalt voodi serva külge kinnitunud. Avasin silmad , väike plika kaisus. Veidi pead tõstes näen suurem poiss siis juba vanem tütar (sel hetkel oli juba 17) siis väike poja. Selle joru lõpus paistis ka mees teise voodiserva külge klammerdunult. Ja lisaks ootasin oma kaapekakukest. See oli 12 a tagasi ja kuratlikult armasalt meeles. Jane, sul on õigus. Üks hetk oled kodus üksi ja naudid seda vaikust aga igatsed seda elu enda ümber. Me kasvame ju sellega kokku ja lahti laskmine tuleb selgeks õppida. See pole töö kergete killast.