Kuidas meie köök mitu aastat valmis

Mul on niiiii ilus köök nüüd! Appi, ma olen nagu nii õnnelik. Ma kasvõi magaks seal ka, sest see on minu silmis nii hubane ja mõnus nüüd.

Köögi remondi iseenesest lõpetasime juba mõned aastad tagasi ja avastasin just, et ma ei olegi sellest bloginud???? Mis mõttes? Ma olen ikka, enda mäletamist mööda igat meie kodu ruumi siin näidanud, milline oli alguses ja milline pärast.

Enne:

Sisustushunt tärkas minus just siis, kui kolisime majja. Enne ma suurt lugu ei pidanud sellest, et ruumis värvid nt sobituks omavahel või üldse mingitest sisutuselementidest. Täiesti suva oli ja ei saanud üldse aru, sotsiaalmeedias ringi vaadates, miks osad inimesed nii vaimustuses sellest teemast olid. Nüüd ma muidugi mõistan.

Meil on väga suur köök. St, oli kunagi. Kui ma esimest korda seda nägin, oli mul mingisugune vau hetk, sest noh… köök ja nii suur… Mõnel on sama suur korter. 😀

Tänaseks olen ma nii harjunud ja pigem võiks öelda, et köök kipub kitsaks jääma kohati. Aga eks meid ole palju ka.

Köögis suuri töid ei teinud – värvisin seinad ainult ära. Põrand ja lagi näevad üsna normaalsed välja ja ei näe vajadust neid välja vahetada.

Esialgne köögimööbel, mis meil siin oli, käras alguses kah, siis mõtlesin, et värviks üle, sest see puidutoon hakkas kuidagi närvidele käima.

Üle värvituna oli köök väga ilus, aga lõpuks hakkasin ikkagi midagi teistsugust soovima. Mingi kujutluspilt tekkis, milline mu köök olla võiks ja ni võõpasingi seinad tumehalliks ja tellisin valge mööbli ühte seina. Teise soovisin täiega lahtiseid riiuleid, kus peal hoida kuivaineid, apteegi kraami, alkoholipudeleid jne.

Ja mõnda aega mulle selline köök täitsa passis.

Kuni üks hetk hakkasid mulle need lahtised riiulid õudsalt närvidele käima. Äkki tundus see üks sein nii kole olevat ja tabasin end üha enam köögis olles unistamas, et ka seal võiks samasugune köögimööbli komplekt olla, nagu teises seinas. Vot siis oleks mu köök ideaalne.

Lõpuks, pärast pikka unistamist, ma oma köögikese sain ning Geit paigaldas selle ka üsna kiiresti ära, et minu südames saaks valitseda köögi osas rahu.

Valitseb.

Kuna see e-pood, kust ma eelmise mööbli ostsin, enam ei toimi, otsisin, kus sellist veel müüakse, sest need on vägagi soodsad köögikapid, aga sealjuures ka ilusad. Seega leidsin samasuguse komplekti Hansaposti e-poest ja panin tellimuse teele.

Kõik sai nii ilus ja ma olen lihtsalt nii rahul, aga kuna ma olen ikka täiesti tavaline inimene ja inimestega juba kord on nii, et kui saavutavad selle, millest on unistanud, siis tuleb sealt midagi edasi…

Köögikapid paigaldatud, kõik paika sätitud, koristatud ja sorteeritud, vaatan kööki eemalt ja mõtlen, kui hästi sobiks selle laua ja toolide asemel ilus helge köögisaar, mille all on kõrged seljatugedega toolid. Nii tüüpiline, eks – kunagi ei ole piisavalt! 😀

Kuigi köögist midagi ära ei võtnud ja panime isegi juurde, tundub meile kõigile, et seal on palju rohkem ruumi. Usun, et see hele mööbel seal tumedas köögis loob lihtsalt sellise effekti.

Istusin päris mitmel hommikul, üsna vara ja üksinda köögis laua ääres ja lihtsalt imetlesin vaikuses seda hubasust. See on minu kiiks. Ma olen iga oma kodu ruumiga põhimõtteliselt nii teinud.

Kui ruum valmis, ärkan hommikul vara (mitte tahtlikult vaid juba harjunud enne teisi tõusma), teen lattet ja lihtsalt imetlen, mis tehtud on saadud.

/reklaam