Kuidas minust Paide prükkar sai
mai
Mina ei tea, miks on häbi asi prügikasti juurest asju koju vedada. Üks asi on peadpidi prügikastis aega veeta ja prahti sorteerida, kuid hoopis teine on leida selle kõrvalt midagi asjaliku või kasuliku ning vajadusel see omale koju lohistada. Mina olen küll seda teinud. Khm, ok, kuna mu härra ka seda blogi siin loeb, siis pean häbis pea langetama ja üles tunnistama, et enamjaolt olen ma lasknud tal asja ära tuua, sest ma ei taha, et mind viltu vaadatakse. 😀 Kuigi ma ei saa aru, miks ma sellise asja pärast põen.
Mäletan, et kunagi lasnamäel elades sain jumala korraliku trenažööri prügikasti kõrvalt. Terve ja puha. Mõtlesin, et hakkan spordimutiks ja sõtkun igal õhtul korralikud kilomeetrid maha. Ainult mõtteks see jäigi ja pigem oli teine ainult toakaunistus meil. Viimaks lagunes see ära ja nii me ta sinna samasse kohta tagasi viisimegi.
Midagi asjaliku olen veel saanud, aga ma ei mäleta, mis see olla võis.
Üleeile (vist oli, kindel pole) toodi meile siia Paidesse maja ette konteiner. Noh, et inimesed saaksid oma kilakola, mida nad enam ei vaja või taha, sinna tassida. Põhi eesmärk oli ikkagi, et keldrid saab puhtaks teha, aga no, kui selline suur konteiner siin juba on, siis saab korterid ka puhtaks vast teha. Põhimõtteliselt on need sellised, mis jäätmejaamades on ja seal ju inimesed käivad ja viivad meelepäraseid asju ära. Mis selles siis nii imeliku on?
Ma olen siin kahe päevaga hea saagi saanud! Esimesel nägin seal ühte väikest armsat kapikest nukralt seismas. Mõtlesin, et noh kui ma siin juba asjadele uut elu sisse puhun, siis saab sellest ka kindlasti asja. Ja teisel päeval said lapsed midagi.. Väga korraliku pilli endale. Mitte, et ma poest ei suudaks neile osta ja käin mööda prügikaste kolamas, aga ma leian, et inimesed on lihtsalt lollid, kui selliseid asju nii kergekäeliselt ära viskavad. Siin on olemas uuskasutuskesus, kaltsukad.. mis iganes. Mis ühe vana, võib olla teise uus. 🙂
Kujutate ette, mul ei ole isegi mitte häbi! 😀
Minu arust on see täiesti normaalne, kui kena ja korras asi on prügikasti kõrvale pandud, siis see ka uue omaniku leiab 🙂
Näiteks minu vanemad on aastate jooksul paar suuremat mööblitükki prügikasti kõrvalt “saagiks” saanud – viimati leidsid korraliku diivani oma suvekodusse. Kate oli veidi kulunud ainult. Nüüd uue katteriidega superlux 🙂
Viimati riputasin oma vanad talvesaapad kilekotiga prügikonteineri külge ja 20 minuti pärast olid nad juba sealt kadunud 😀
Noh, kas jalatsid just oleksid asjad, mida kasutatult endale tahaks (ma isegi ei mäleta, kas oma elu jooksul olen kasutatudj jalatseid ostnud/saanud, vist isegi olen), aga sellised mööblid/korralikud mänguasjad on tõesti minu pärusmaa.
Saab üles tuunida ja ära puhastada ning rõõmu kui palju. 🙂
See on tegelikult nii lahe, et sa ei leia selles midagi imelikku ja need väärt asjad sealt ära tood, ma ise tooksin ka, kui rohkem väärt kraami seal oleks. Tunnistan ka ise, et olen kunagi lasnamäelt ära vedanud korraliku peegli ja mustamäel elades kaks rõdu lillekasti ning mingeid raamatuid sai ka lasnas tuhlamas käidud kunagi. Mingi vanainimese korter oli ilmselt tühjaks veetud ja oi kui palju vajalikku kohustuslikku kirjandust me sealt vennaga saime, puha tasuta 😀
Ps. Pealkiri on enam kui humoorikas ja kutsub lugema 😉