Geit sättis end hommikul õue, et koer saaks oma häda minna tegema.
Mõne aja pärast oli ta tagasi, vehkis ühe rõvedalt mullase haamriga mul nina ees ja ütles: “Vaata, mis ma naja juurest põõsast leidsin! Sa ei tea, kelle oma see olla võib vä?” Tean küll jah, ma istusin seal põõsa kõrval kolm ööpäeva jutti ja pidasin valvet, et ehk keegi tuleb ja viskab oma haamri sinna. Mhm. Not. 😀
Kuna ma olen pool oma elust kulutanud õudukate, thrillerite ja muude haigete filmide vaatamise peale, läksin ähmi täis ja küsisin: “Miks sa selle sealt äea võtsid? Mõtle, äkki keegi on sellega maha koksatud ja sina rahumeeli tassid mõrvarelva koju! Filme üldse ei vaata vä?”
Geit hakkas haamrit tõsimeeli uurima, et ega seal verd või midagi ei ole.
Ma andsin kohe jalaga takka: “Või keegi lõhkus sellega kellegi teise vara ja viskas selle põõsasse peitu, et keegi ei teaks, kes midagi halba tegi!”
Ta vaatas mind sellise “vahi vähem telekat” näoga ja kõndis minema.
Tegin sellest veel pilti ja saatsin naabrinaisele. Nemad enda omaks ei tunnistanud. Ja nüüd on meil kodus… või jumal teab, kuhu Geit selle pani, kellegi mullane ja rõpane haamer. Ja see ei ole mingi vana haamer vaid ikka uuem ja selline tugevam. Kes peaks selle niisama põõsasse viskama?
Ok ok, keegi ilmselt kõndis põõsast mööda, koperdas ja haamer nii muuseas kukkus taskust välja. Kõike võib juhtuda, ma tean-ma tean. 😀
a järsku küsiks politseist enne kui naabritelt? või lihtsalt unustaks roostes haamri ja ei püüaks mallukat teha iga asjaga?
Krt ma püüdsin praegu Leanikat järgi teha hoopis, Malluka järgi tegemine hakkas juba tüütuks muutuma ? Peab harjutama veel, esimene kord ikkagi ?
Ma ei mäleta muuseas ühtegi korda elus, kus mina või keegi mu pereliikmetest oleks massiliselt haamreid leidnud ja sellest kirjutanud, et haamrileid lausa “malluka tegemiseks” tembeldada võimalik on 😀
Mulle tundub, et ega siin enam vahet pole, mida või mis, kõik, millest ma kirjutan, on ilmselgelt inspireeritud sinust 😀