Ma ärkasin täna üles, silmad märjad. Nagu ikka sellistes olukordades. See oli ju õõvastav, mida ma nägin. Loomulikult teeb see haiget ja muudab kurvaks.
Geit pettis mind. Mu oma kunagise väga hea sõbrannaga. Olgu, et see oli ainult kaisus magamine, aga minu jaoks sellest piisab. Veel enam, kui ma ise kõrvaltoas olen.
Sada mõtet käis pärast peast läbi. Raske on olla ja elada, kui keegi niivõrd lähedane on sulle sellisel viisil haiget teinud.
Ma loodan, et kui ta üles ärkab, on tal hea seletus valmis pandud, sest petmine on petmine ja vahet pole, et ta seda minu unenäos tegi. Sitt tunne on ikka. Minul.
Nali.
Mul on iga raseduse ajal nii olnud, et ma näen vastikuid unenägusid. Muidu pole midagi (või ma siis ei mäleta), aga raseduste ajal näen ma nagu eriti nõmedaid unenägusid. Ja ärkan pea alati põhimõtteliselt nuttes.
Ma ei hakka spekuleerima selle üle, miks ma mida unenäos näen – ei usu mina igasugustesse seletustesse, mis ühe või teise unenäoga kaasnevad. Kas see ka midagi tähendab/ei tähenda – dont care.
Mis puudutab aga petmise teemat, siis sellel võiks arutleda küll veidi. Ma siin üks päev nägin ühes Facebooki grupis, kuidas üks naine küsis nõu, mida oma eluga edasi teha, kui armastatud elukaaslane on teda petnud. Naised seal all riburadapidi kommenteerisid: “Jäta maha – petab korra, jääbki petma!” Selline tüüpiline haiget saanud inimese soovitus.
Ma olen petmise teemal üsna mitu korda kirjutanud – siin, siin ja siin. Ajaline järjekord läks vist sutsu lappesse, aga vaadake ise kuupäevi ja lugege õiges järjekorras ikka. 🙂
Mina aga tahtsin sinna postituse alla kirjutada hoopis midagi muud, väga ebapopulaarse arvamuse: “Ära jäta kohe maha, istuge maha, rääkige, miks ja kuidas asjad nii kaugele läksid!” Aga ma igaksjuhuks ei hakanud – mine sa tea, võibolla mind siis ei oleks täna siin sellel teemal kirjutamas. 😀
Petmine on nõme. Petta saamine on veel nõmedam. Kes on petta saanud? Mina! Kes on petnud? Vot, seda ei taha inimesed väga tunnistada – ega muidugi, piinlik ja häbi on. Mina olen! Piinlik ja häbi ei ole, see juhtus nii kaua aega tagasi – olin noor ja loll pigem.
Mina olen petnud! Ja just selle põhjal võin ma öelda, et “petab korra, petab igavesti” ei ole alati nii pädev. Jah, kindlasti on erandeid ja ongi neid tolvaneid, kelle jaoks petmine tekitab hasarti ja annab midagi, aga on ka inimesi, kes päriselt õpivad sellest midagi, kes oma kaaslasega tahavad leida lahendust ja proovida suhet siiski päästa.
Usaldus on ka raske teema – sellest võib nii kergesti ilma jääda, aga väga palju tuleb teha, et see uuesti tagasi võita, aga see on teostatav.
Ma ei hakka ümber seletama, mis minu jaoks on petmine, seda kõike võite lugeda üleval lingitud postitustest, küll aga ma tahan südamele panna, et kui keegi lähedane on teid petnud, ärge visake teda kohe minema. Jah, petta saada on väga valus, lausa tapvalt valus – olen kogenud, aga iga inimene, kes siiralt kahetseb ja tahab tehtud tegu heastada/parandada, väärib teist võimalust. Juhtus see siis suhte algusaastatel või juba pikema aja möödudes.
Eks petmine on nii lai teema – kes pettis? kuidas pettis? kellega pettis? mis asjaoludel? kas suhte alguses või olite juba kaua koos olnud? ja põhiline küsimus – miks?
Minu jaoks algavad petmise põhjused suhtest endast – kui kumbki osapool otsib tähelepanu mujalt ja läheb ka sealt edasi, on suhtes midagi pahasti. Jah, jällegi on erandeid – vahel võivad need põhjused tulla ka inimese enda seest. Mõni inimene tahab olla suhtes ja väidetavalt armastab oma kaaslast kogu südamest, aga siiski petab edasi – saab andeks, saab uue võimaluse ja jälle asi kordub. Sellist tüüpi inimesed on ilmselt seest ise väga katkised ja kaua sa jaksad neid võimalusi jagada, kui ta ennast ise aidata selles osas kuidagi ei soovi.
Mina aga soovitan võtta aega paranemiseks ja mõelda – kui su kaaslane sind pettis, esmakordselt ja tahab tõesti asja parandada, heaks teha ja koos üle saada sellest, mõtle sellele, ära löö kohe käega. Muidugi on see iga inimese enda sees, kui andestav ta on, kas ta näeb, et kunagi suudab veel inimest usaldada ja kas on võimeline sellest üle saama (ja on täiesti okei, kui sa arvad, et sa pole nii tugev ja sa ei suuda selle teadmisega elada ning otsustad lahku siiski minna).
Ma ütlen – see teema on vaadeldav nii mitmest küljest, aga ma kardan, et kui jätkan, tuleb siia terve raamat, seega ehk jätkan oma mõtteid mõni teine kord ja võite ka jätta siia alla kommentaare-küsimusi-oma elukogemusi, mis aitaka ehk teemat rohkem avada. 🙂
Ja Geit, kui sa seda loed, siis ei lähe petma, krt! Isegi unes mitte! ?
Mina olen petnud. Ja mu kaaslane viskas kohe välja ning raius, et tema ei andesta korduvalt ning peale seda on usaldus võimatu.
Tegelikult läksin seda kõike mujalt otsima, mis kodus oli puudu, mitte plaanipäraselt, kuid see juhtus kogemata ja purjus peaga. Enne seda olime tülli läinud. Ma olin nii solvunud ja nii pettunud ta peale.
Siis naases peale seda ülemõtlemine, hirmud, segadus endas.
Mul lihtsalt oli nii palju rahuldamata vajadusi, mida ta lihtsalt ei tahtnud mõista.
Üritasin rääkida ja selgitada. Aga mulle tundus, et ta ego oli suurem.
Ausalt oli seis mu jaoks halb ka. Ei julgenud üles tunnistada. Lõpuks läksid tülid nii suureks ja hulluks, et hakkas kogemata mõtlema ja kuulma, et midagigi võib valesti olla.
Enne ta ei kuulund midagi. Olgu, saan aru, põhjendas seda, et väljendan valesti end. No mul vahel juhtub, et ei oska oma mõtteid edastada. Kuid tegelikult olgem ausad, ma rääkisin end isegi sisse ja ta ei pannud tähele.
Ta oleks pidanud kohe aru saama ja mõistma!!!
Mul igal juhul sitaks kahju, et nii läks. Visata oma elust ligi 6 aastat ära. Arvestades, et suutis mingi aeg isegi armsaks ja heaks muutuda, peaaegu meheks, kellesse armusin.
Kuid siis oli kahjuks juba liiga hilja. Sunnitud olukorra ja tagajärgedega tegelemine.
Ma saan väga hästi aru, mis valesti tegin. Ma ei saa isegi aru, kuidas ma nii loll plin, nagu mõistan ka.. aga samas…see oli nii väär ju . Aga see oligi, et kui olin olukorras ja adusin, siis mõtlesin, et nüüd on kõik juba nagunii perses, ta ei andesta mulle ja lähen lõpuni välja.
Vot, inimeste mõtlemine ja loogika. Ega õnnetuse ja olukorra aeg tegutsedes, polegi väga aega ju mõelda.
Samas oli kahju ja mure, et mis teine…samas mõtlesid, teine teab ju. Mina ei vastuta tema tegude eest.
Ja oi bljaa, kuna ma ei julgenud öelda, ei taha teada Te kui suure lolluse ja otsusega siis suutsin ma hakkama saada. Ma lihtsalt ei mõistnud, et selliseid asju on ka teistmoodi võimalik ju lahendada ? vot see aju viskab meile vingerpussi…
Hiljem tagant järele arutades…muuseas… ta vist sai aru, mis tegi valesti, kuigi ta nii ego jms. Pole kindel samas muidugi. Kuid siis oli juba kahjuks liiga hilja. Ja vot, kuidas üks kindel raiumine võib muuta kõike jms.
Tark ei torma ja inimesed peaksid andma endale aega mõtlemiseks ja seedimiseks. Kuulama ja mõistma.
Me oleks saanud selle suhte toimima ja veel tugevamalt kui enne.
Kuid enam pole vahet. Võib olla see pidi nii minema ja olema määratud 🙂
Olen saanud 2 suhtes petta. Oi kui valus see on! Esimeses suhtes me sellest üle ei saanudki, sest kaaslane õigustas end igal võimalusel, aga oli piisavalt arg ja mune alla ei kasvatanud , et öelda reaalselt mulle näkku, et ta seda tegi. Teine petmine oli veel valusam ausalt öeldes. See oli ränk ja endalegi üllatusena võtsin seda väga rahulikult vastu kui mees tunnistas selle ülesse. Arutasime, andsin uue võimaluse aga usalduse tagasi võitmiseks läks kena mitu aastat.
Olen ka korra elus petnud. Too aeg oli suhtes väga keeruline aeg ja tunded olid ainult hõõgumas. Samuti arutasime, leppisime kokku, et proovime jätkata jne. Olen siiralt õnnelik, et ta ei and meie suhte osas alla, sest hetkel oleme siiani koos ja parimas ajas kui varem. ?
Petta saada on ääretult valus ja ka petja olla on ränk. Kuid olen siiralt sama meelt, et kohe visata suhe prügikasti ei ole lahendus. Kui vähegi näeb üks pool, et võimalus on koos jätkata siis proovida !
Olen näinud oma vanemate pealt,et juhtus mis juhtus on naad praegu väga õnnelikud koos . Ja ütlevad,et ei kahetse et ikka kokku jäid . Seega tõesti alati ei pea laiiali minema. Ilmselgelt on see asi nõme ja ise selles olukorras olla ei tahaks aga nagu alati ütlen ,mis siis et nad on mu vanemad pole minu asi neile kaikaid loopida kodarasse ja öelda ,,Jäta maha jne ,, . Nende elu nende valik. Muuseas mul on ka rasedusega tulnud haiged unenäod ?. Ükspäev nägin unes kuidas olen sünnitamas ja arstid reaalselt ründavad mu ümber süstaldega mina samal ajal karjun pool unes ja mees äratab mind ,,Ouu rahune ,,. ??