Toakask on ilus taim. Kui ma laps olin, kasvas meil ka üks kodus, ema ja isa magamis-elutoas. Ema vahepeal närveldas selle kallal korralikult, sest kass armastas sinna otsa ronida ja seda räsida, mille peale ema omakorda närvi läks ja peaaegu nulli puu ajas. Iga kord kasvas see aga mitu x kiiremini tagasi ja veel suuremaks ning kohevamaks.

Nüüd rääkis ämm, et tahaks omale ka toakaske. Ta on ka selline taimehull nagu mina – kodu on erinevaid taimi täis ja me oleme ka üritanud talle viia neid juurde. Et no, mis on puudu, selle kingime.

Üks kord ta siis ütleski, et vohh, toakask võiks ka olla. Muidugi me siis kohe panime pead tööle, et kust me selle saaks. Panin oma Facebooki lehele üles postituse, kas keegi müüb või annab ära lausa.

Kirju tuli päris mitu ja kui ma juba arvasin, et võin postituse maha võtta, sest pakkujaid oli lausa 2 ning toakask oli peaaegu, et mul juba olemas, siis… no lugege ise, mis edasi sai.

No thank god, et ma postitust maha ei võtnud, sest lõpuks sain ma selle toakasekese sealt, kuhu ei pidanud ma oma ihust ühtegi pilti vastutasuks saatma. 😀

Esimesed kaks tüüpi, kes mulle toakaske pakkusid, tahtsid pelgalt toakase pildi peale saada minult vastu pilte. Ma arvan, et tegemist oli ühe ja sama inimesega – lihtsalt kahe erineva kasutaja alt. Lootis vist rohkem nudesid saada. 😀

Ega ma olen selles osas loll ka. Pakuti toakaske, küsiti, kus ma asun. Täpset aadressi ei andnud, aga umbkaudse küll. Tüüp siis ütles, et tuleks Pärnust kohale, tal 3 vaba päeva tulemas. Ma vastasin, et õuuu, oota nüüd, saada enne pilt ka toakasest, võibolla näeb nii räbal välja, et ma ei tahagi ja siis sõidab teine pika maa maha.

Siis aga hakkas ta uurima, et kui ta kasest pildid saadab ja need sobivad ning ta mulle selle kasekese ära toob, mis ma vastu pakun. Mina, lollakas, täitsa tõsimeeli ei uskunud midagi halba tollest onukesest ja vastasin, et, kui ta tahab seda müüa ning hind mulle sobib, siis ostan ära, aga kui niisama annab, siis saab vastu aitähi ja kommikarbi.

Tüüp teatas, et tema kommi ei söö. No, okei, siis ütlen ainult aitäh.

Talle sellest kahjuks aga ei piisanud ja ta teatas, et ta tegelikult tahaks mõnda pilti vastu saada. Ma olin endiselt oma ajuga kuskil toakaskede vahel, sest vastasin, et mul toakasest pilti pole vastu saata kahjuks. Tema aga kirjutas, et ta soovib millestki muust pilti.

*mina mõtlemas kohe oma alakehale ja hoiatamas teda mõtetes, et usu mind, sa ei taha mu tutist pilti saada*

“Varvastest! Ma tahan su varvastest pilti!”

Teatas ta, justkui oleks mu mõtteid kuidagi lugenud.

Okei, no enda omadest ma poleks saatnud, aga mul oli külas vend, kelle varbad olid… nagu neli aastat pesemata ja nendest oleks võinud ma talle terve hunniku pilte saada. Kes ütleb, kelle varbad need on.

Teises kasutajas ajas ta üsna sarnast juttu, seega suure tõenäosusega oli tegemist sama inimesega.

Kui ma talle vastasin, et ma olen eelmiste taimede eest kõik oma varbad juba ära loovutanud, tegi ta uue ettepaneku:

“Aga siis vaata palun minu varbaid!”

Õnneks aga varvaste piltide saatmiseks, st üldse klõpsimiseks ei läinudki, sest kolmas pakkuja saatis toakasest pildi täiesti vabatahtlikult ilma vastusoovita ja nüüd ongi mul ämmal kodus ilus toakask.

Aga mida kõike ma poleks teinud ja saatnud võhivõõrale, et ämmale toakask saada… kui ta vaid teaks. 😅