Teate, no mind nii häirib see, kui on ilus ilm ja päike paistab ning ma unustan oma prillid maha ja kõnnin ringi linna peal kulm kortsus.. Noo see korts, mis tuleb, kui silmi päikese eest kissitada. Vahel mõni inimene vaatab, nagu ma oleks maailma kõige kurjem inimene. Mul endal ka vahel halb.. ja imelik olla, aga nii see on.
Mõnikord on lausa tunne, et keegi tahaks ligi tulla ja küsida, et “õu, miks sa nii kurja näoga oled?”. Ja kui ma üritan päikesest mitte välja teha, näo lõdvaks lasta, siis ma oleksin juskui laksu all.. ausalt. 😀 Iga jumala kord unustan ma oma päikeseprillid koju ja kissitan tänaval kõndides silmi, mis tekitab mulle nii kurja näo ette..
Kui keegi peaks mind linna peal nägema, siis teadke, et ma ei ole tegelikult nii kuri inimene, nagu näost võib aimata.. See on lihtsalt päike ja viga, kui ma unustan elulised asjad koju.
