***

Lahkuminekust ja sünnipäevast

Minu eilne postitus korraldas mu postkastides korraliku tormituule ja nii mitmedki ei saanud aru, kuidas Geit küll mind petta julgeb, kes ta armuke siis on või miks me lahku läksime, kui alles rääkisime abiellumisest.

Ma pean nüüd selle tule ära kustutama ja ütlema, et lahku ei ole siin keegi läinud. Korra eelmine nädal sellele küll mõtlesin, aga mõtteks see jäigi. Ah, ajas vend mind ühe asjaga närvi. Nagu ikka. 😀

Lahus me ei ole. Abielluda tahame ikka ja saamegi nüüd detsembris avalduse sisse viia lõpuks. Jeee! Peab lähipäevadel Viljandist läbi käima, sest mul on järgmine laupäev sünnipäev, mida ma kavatsen sellel aastal natuke erilisemalt pidada – lapsed saadan kodust ära, kutsun külla toredad inimesed ja naudin.

Kes sa tulla tahab, siis mul on Facebookis ka üritus tehtud – Jane sünkar. Creepereid ei oota, aga lahedad inimesed on teretulnud. 😀

Ma loodan, et selleks ajaks saavad siin haiged lapsed terveks. Krissul oli alles kõrvapõletik – tema on nüüd terve poiss. Nad on Adeelega viimased kuu aega kodus olnud, sest kord on üks haige ja siis teine. Nüüd on jälle Adeele kord – tundub, et tal on ka kõrvapõletik. Kurdab siin kõrvavalu ja väike palavik on ka tekkinud.

Raimond jäi keset nädalat koju köhaga. Täna on juba ta täitsa terve ja kuigi ma ekooli panib üles, et ta on nädala lõpuni kodus, siis läheb ikka homme kooli.

Ma ise olen ka siin nagu zombie. Väsinud. Väsinud nendest haigustest. Ma ei saa aru, mis toimub. Pole aastaid sellist jama olnud.

Sünnipäeva ootan nii suure õhinaga. Nagu laps. Suur osa aastast olen ma nagu üksik hunt, aga sellel päeval inimesed kirjutavad ja vahet pole, et nad teevad seda, sest Facebook tuletab meelde, ikka on tore. Saab külla kutsuda inimesi, süüa ja juua, nautida, olla tähelepanu keskpunktis. Mulle nii meeldib selline aastas korra kokkusaamine. 😀

Mõtlesin pikalt, mida peolauale süüa panna ja tellisime täna Paide SushiMushist hunniku sushit. Oleme seal varem ka söömas käinud ja lemmikkoht. Mingeid salateid ja sooja toitu ma sellel aastal teha ei viitsi. Tuleb selline snäkilaud, kerged toidud, rasked joogid. Õhupallid Paides käest tellisin jälle õhupallid, Krabast lähen haaran peokaunistusi juurde, et kodu korralikult ära ehtida. 😀

Esimest korda pean sünnipäeva lasteta, aga ma tõsimeeli tahan lihtsalt ennast täis juua ja nautida rahulikult võtta, ilma, et ma peaks üks õhtu kedagi kakale aitama, kellelegi piima valama ja kedagi kuskil taga ajama. 😀

Kahetised tunded on tordi osas – ühest küljest ma ei viitsi ega taha osta/tellida, teisest mis sünnipäev see ilma tordi ja küünalde puhumiseta on eks?

Mul on sünnipäevaks ka huvitav seltskonnamäng Suur Must Kukk – nad saatsid mulle kolm nende mängu ja noh, on oht solvuda kui ka solvata ja asi võib täitsa käest ära minna, aga mis seal ikka… ongi meeldejäävam. 😅

Neid mänge müüakse muidu raamatupoodides, aga neilt saab insta ja facebooki postkastist ka osta ja kui kasutate koodi janeblogi, siis saate soodustust ka. 🙂

Ma loodan, et see haigusteperiood läheb ruttu üle, mina saan kuskilt oma energia tagasi – peaks vist inframatti ronima, see annab korraliku energialaksu ja järgmine nädal tuleb tore. Juba on detsember, aasta lõpp… aeg, kuhu sa tormad?

4 thoughts on “Lahkuminekust ja sünnipäevast”

  1. Sõbrannadega arutasime just sama asja, et koguaeg on keegi haige. Ma ei saa aru, ma pole ise aastaid haige olnud ja nüüd hakkavad kõik asjad külge ja lastega kolmekesi kas köhime või nohus vms. Eelmine aasta rõõmustasin veel, et nii tugeva tervisega lapsed mul ja sel sügisel ma pole tervet kuud tööl saanud käiagi 🙁 veider värk.

    1. Meil samamoodi… ma pole aastaid niiviisi haige olnud ja nüüd olin pea kaks nädalat…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.