laiskuss

Ma tunnen end hetkel laisa ussina. Ainult pikutaks ja väänleks ning sooviks, et ei pea ilmas sooja teki alt välja tulema ja midagi tegema. Kahjuks elu mulle ei halasta või oleks õigem öelda, et lapsed mulle ei halasta?! Jah, just. Nad valasid just liiter piima köögi põrandale. Ma ei tea, kas see oli kogemata või selleks, et emme end lõpuks voodist välja ajaks või vaesed lapsed on näljased ja tahtsid endale putru teha. Who knows, aga siin ma olen, läbinud eduka teekonna enda voodist diivanile. Ma istun. Enam ei pikuta. Ma mäletan, et pühapäeval olin ma teel vannituppa. Pead pesema. Täna on teisipäev ja ma pole sinna jõudnud, sest teadagi, tuleb sada muud asja vahele enne, kui ma jõuan selle päris asjani, mida teha tahtsin. 

Ma pean tunnistama, et alates sellest, kui töölt ära tulin, olen jube laisaks muutunud. Koguaeg on väsimus peal, midagi teha ei viitsi. Tähtsad asjad saab muidugi tehtud, mida peab tegema. Võibolla on asi selles, et ma söön viimasel ajal väga vähe. Kui oleks võimalik, siis ma ei sööks üldse, sest ma ei viitsi end kööki vedada ja olgem ausad, ega isu ka ei ole. Hommikuti ärkan peavaluga. Mitte küll nii jubedaga, kui kunagi, aga siiski. Ehk kokkuvõtvalt tunnen ma, et hull kass on peal. Eile käisin postkontoris ja kui ma õue läksin, siis mind valdas selline tunne nagu ma näeks esimest korda välismaailma. Jube oli. Viimati käisin eelmine reede kõndimas, üle viie kiltsa. Sõbranna juurde ja tagasi. Kõik, mis vahepeal toimus, loeme mittejuhtunuks. 

Kes tahab mu väsimust ja kanget kaela endale? Kes tahab seda nohu ja aevastust endale? Ma tahan olla värske ja energiline. Ma tahaks tunda end puhanuna. Ma tahan olla inimene jälle!

Kommentaarid

  1. Gerli says:

    Vabandust, mul on vahepeal vahelt ära jäänud, miks Sa töölt ära tulid? Viimati ma mäletan, et Sa rääkisid, et Sulle väga meeldib seal 🙂

  2. Jane Almers says:

    Ma pole sellest tegelikult kirjutanudki. Põhjuseid oli mitmeid. Jah, väga mitmed töökaaslased olid väga khuulid ja vahvad ning töö iseenesest ka meeldis. Ma arvan, et kirjutan mingi aeg täpsemalt põhjustest. 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

1 kommentaar

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari