lapsed käisid korraks ära?!

Jah, täpselt selline “korraks” tunne peale seda nädalat oligi, mis nad maal veetsid. Algselt oli muidugi plaan, et Hendrik jääb kaheks nädalaks, aga ta juba peale paari päeva oli hakanud vanaemale rääkima, et igatseb emmet ja tahab koju. Kätt ette ei pane ja vägisi olla ei käsi ju, kui ikka koju tahab. Ja nagu ma ennustasin, valasin ma krokodillipisaraid peale Lavendel Spast naasemist, sest laste järgi oli igatsus nii suur. Okei, pisarad päris ei voolanud, aga ega palju puudu ei olnud. 
(Minu jaoks on mõistatus see, miks Hendrik end iga kord pilukaks muudab, kui temast pilti tehakse. Ehk kunagi hammustan selle mõistatuse läbi :D)

Eks me pea igapäevaselt saime skypes ka suheldud ja minu suureks üllatuseks ei igatsenud Raimond kordagi koju. Kui olime lapsed maale viinud, tegin järgmisel päeval videokõne ja ega ma kartsin küll, et ta pistab seal teiselpool ekraani röökima ja tahab koju, aga kõne lõppedes ütles tema mulle rõõmsalt “tsau!” ja kadus seitsme tuule poole. Ja nii iga kõnega. Mul oli selle üle siiralt hea meel. Seega kokkuvõtteks oleks Raimond seal kasvõi siiani olnud, aga kuna teised tahavad ka rahulikult elada, siis piisas neile sellest nädalast ka. 

Oh kuidas ma akna peal turnisin ja küüsi närisin, kui vanemad lastega Tallinna poole sõitsid. Tol päeval oli isegi tööl lust olla, sest õhtul nägin ju oma põngerjaid. Aeg venis kui tatt, aga kätte ma nad sain ja kui neid nägin, teatas Hendrik mulle esimese asjana: “Emme, ma armastan sind liiga palju!”Seda oli nii vahva kuulata. Ja Raimond oli nii suureks kasvanud vahepeal. Vanaema ostis neile uued jalatsid (ühel vilkuvad ja puha) ja mütsid ja kommi ja küpsist ja mänguasju ja.. oeh, hästi palju asju, mida kutid mulle kodus hiljem suure õhinaga näitasid ja mina pidin teesklema, justkui näeks selliseid asju esimest korda. Hendrik on ikka kihvt tüüp- kui ta mulle midagi näidata tahab, aga ma parasjagu vaadata ei saa, siis seisab ta mu ette ja ütleb kõva häälega: “Emme, no vaata nüüd silmaga siia poole!” 😀 
Aga ma tundsin, et selle nädala jooksul sain ma normaalselt puhata. Hommikuti ei pidanud lasteaeda jooksma, et lapsi ära viia. Peale tööd ei pidanud lasteaeda jälle jooksma, et lapsi ära tuua. Poes sai rahus südamega käidud, ilma, et keegi midagi kuskilt riiulilt võtaks ja loobiks või keegi kuskil põrandapesulappi mängiks. Ühesõnaga selle nädala sain ma veeta nagu ühele normaalsele inimesele kohane. Ma sain kanda puhtaid riideid ja olla täiesti.. inimene. See nädalake lendas küll väga ruttu, mis on muidugi loomulik, sest head asjad mööduvad kiiresti ju. 😀

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Su lapsed on nii suured, kuidas sa endiselt nende kõrvalt ei saa puhtalt riides käia? Kõlab nagu su lapsed oleks endiselt beebid 😀

  2. Jane Almers says:

    Nad ongi just nii suured, et panevad minu sportlikke võimeid proovile 😀 Kujuta sa siis ette, et peale pöörast jooksmist või nendega müramist õues, suudavad minu riided täiesti puhtaks jääda 😀

  3. Anonüümne says:

    Krokodillipisaraid valama tähendab kurbust teesklema, loodetavasti sa siiski ei teinud seda 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

3 kommentaari

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari