Ma olen vist üks kõige halvem lotomängija. Mitte, et see kohustuslik oleks ja pigem ongi hea, kui sellisest nn hasartmängust eemale hoida, pidavat ju lotomäng sõltuvust tekitama, aga olen enda jaoks mõelnud selgeks plaani – mängida igal kolmapäeval bingot, panustada see üks või kaks eurot (vahel kahe väljaga piletid) ja jääda lootma võidule. Tegelikult ei looda ma kunagi võita, minu meelest on see puhas õnnemäng.
Sellest plaanist panustada iga nädal paar eurokest, et ehk õnn naeratab mulle ja võidame miskit, on välja kujunenud see, et ostan pileti siis, kui meelde tuleb. Kolmapäeviti mõtlen küll hommikul, et ostan pileti. Kaotada on mul vaid ju üks euro, aga kui õhtul telerist bingo hakkab, laiutan käsi ja nean end maapõhja, sest unustasin jälle.
Seega võib vist öelda, et väga tihe lotomängija ma ei ole. Peamiselt mängingi ainult bingot, vahel harva ostan ka SuperSummi. Nendega olen kõige rohkem viieka võitnud ja väga tihti 2-3 eurot. Enamus kordadel olen kasumisse ikka jäänud – kasvõi piletiraha tagasi võitnud.
Bingoga olen võitnud ainult nurkademänge, mis teadagi ei ole väga suured summad. Jäävad ka sinna alla kümne euro kanti.
Ma tean, et ei võida niikuinii, aga ostan ikka, sest.. never know.
Üks suur võit meil peres ikkagi olnud on seoses lotomänguga. Härra kraapis aastaid tagasi SuperSummilt kolm TV märki ja sai saatesse. Keerutas sealt 1800€, millest enamus läks kodu renoveerimisele.
Ja muidugi on mul vanemad saanud Bingo Loto piletiga TV märke. Kuna nemad ei ole plaaninud end teleris näidata, olen ma need ise ära registreerinud, aga loosiõnn naeratanud ei ole.
Lotomänguga on muidugi see paha asi, et võib kiirelt sõltuvust tekitada. Ka mõistusega inimestel – ostsin kunagi SuperSummi ja ei võitnud. Mõtlesin, et ostan uuesti, äkki nüüd võidan? Ja see ongi see tilluke küsimus peas, mis paneb sind neid uuesti ostma – äkki järgmise piletiga võidan? Paha paha asi. Õnneks ma sõltuvusse sattunud pole ja raha peale nii vihane ka ei ole olnud. 😀
Kui hea õnn on teil lotomängus? Kui tihe lotomängija olete?
Viimased postitused
Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on
No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]
9 kommentaari
Kuidas dinosaurused meile koju said
Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]
Kuidas lapsed omale sooja toa said
No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]
8 kommentaari
Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!
Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]
Lapsed ja verdtarretav püha
Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]
Mu per*e on kõnelenud…
Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]
9 kommentaari
Kuidas me lastega puhkamas käisime
Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]
Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?
Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]
2 kommentaari
Hommikused mõtisklused….
Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]
5 kommentaari