Ma olen vist üks kõige halvem lotomängija. Mitte, et see kohustuslik oleks ja pigem ongi hea, kui sellisest nn hasartmängust eemale hoida, pidavat ju lotomäng sõltuvust tekitama, aga olen enda jaoks mõelnud selgeks plaani – mängida igal kolmapäeval bingot, panustada see üks või kaks eurot (vahel kahe väljaga piletid) ja jääda lootma võidule. Tegelikult ei looda ma kunagi võita, minu meelest on see puhas õnnemäng.

Sellest plaanist panustada iga nädal paar eurokest, et ehk õnn naeratab mulle ja võidame miskit, on välja kujunenud see, et ostan pileti siis, kui meelde tuleb. Kolmapäeviti mõtlen küll hommikul, et ostan pileti. Kaotada on mul vaid ju üks euro, aga kui õhtul telerist bingo hakkab, laiutan käsi ja nean end maapõhja, sest unustasin jälle.

Seega võib vist öelda, et väga tihe lotomängija ma ei ole. Peamiselt mängingi ainult bingot, vahel harva ostan ka SuperSummi. Nendega olen kõige rohkem viieka võitnud ja väga tihti 2-3 eurot. Enamus kordadel olen kasumisse ikka jäänud – kasvõi piletiraha tagasi võitnud.

Bingoga olen võitnud ainult nurkademänge, mis teadagi ei ole väga suured summad. Jäävad ka sinna alla kümne euro kanti.

Ma tean, et ei võida niikuinii, aga ostan ikka, sest.. never know. 

Üks suur võit meil peres ikkagi olnud on seoses lotomänguga. Härra kraapis aastaid tagasi SuperSummilt kolm TV märki ja sai saatesse. Keerutas sealt 1800€, millest enamus läks kodu renoveerimisele.

Ja muidugi on mul vanemad saanud Bingo Loto piletiga TV märke. Kuna nemad ei ole plaaninud end teleris näidata, olen ma need ise ära registreerinud, aga loosiõnn naeratanud ei ole.

Lotomänguga on muidugi see paha asi, et võib kiirelt sõltuvust tekitada. Ka mõistusega inimestel – ostsin kunagi SuperSummi ja ei võitnud. Mõtlesin, et ostan uuesti, äkki nüüd võidan? Ja see ongi see tilluke küsimus peas, mis paneb sind neid uuesti ostma – äkki järgmise piletiga võidan? Paha paha asi. Õnneks ma sõltuvusse sattunud pole ja raha peale nii vihane ka ei ole olnud. 😀

Kui hea õnn on teil lotomängus? Kui tihe lotomängija olete?