mähkmega laps on surmapatt?

Ülla-ülla, mul on kaks last. Ei tule vist üllatusena ka see, et nemadki on kunagi beebid olnud ja mähkmeid kandnud. Ja oi kui palju olen ma oma laste elude jooksul kokku puutunud inimestega, kes teavad lastekasvatamisest kõike palju paremini kui mina. Hendriku ajal oli seda raskem seedida. Minus tekkis iga kord stress ja viha, kui keegi ütles, et last peab nii kasvatama või tegelikult peaks hoopis naa tegema. Ma olin esimest korda elus lapsevanem! Ma pidingi kõike käigu pealt õppima. Aga ei, selle asemel, et ma saaksin nautida esimest korda elus lapsevanemaks olemist, olla ema, õppida ja avastada uusi asju, õppima tundma oma last, saada veel paremaks emaks, pinisesid nagu sääsed mul kõrva ääres täiesti lambised inimesed ja näitasid vaat, et lausa näpuga, kuidas miski käib. Mõni oli nendest noorem kui mina ja lastetu. Mõni vanem ja lastega. 

Tol ajal elasin ma seda frustratsiooni välja peamiselt blogis. Olles kogenematu, emotsionaalne, sest ma tõesti ei suutnud ära imestada, kuidas inimesed teiste elu viitsivad nii väga elada. Tihti peale olin ma arvamusel, et lapsetud inimesed ei ole kõige paremad nõuandjad. Ma eksisin. Kuid tänaseni arvan, et iga inimene võiks enda elu elada ja jätta mulle ka midagi minu elust. 

Mähkmed. Ma arvan, et iga lapsevanem on vähemalt korra elus kuulnud, kui saamatu ta on, sest laps on endiselt mähkmetes ja ei käigi veel potil. Kuidas üldse nii saab? Guess what, meie peres on mingi ilgelt sitt geen, mille tõttu me venna ja õega varajase teismeeani alla lasime. Ilma mähkmeteta, sest milline vanem paneb 12-aastasele mähkme alla? Seega ma üldse ei põeks, kui laps on 1,5-2-2,5-aastane ja mähkmetes. 
Kui Hendrik oli 2-aastane, hakkasin saama juba vihjeid, et peaks mähkmevaba ju olema. Kohati tekkis tunne, nagu Hendrik oleks juba keskealine ja kannaks endiselt mähkmeid, inimesed ohhetasid ja ahhetasid. Või vahel kratsisin kukalt ja mõtlesin, et ehk on kuskil kirjutamata reegel vanusepiiranguga, millal on mähkmete kandime keelatud? Ma imestan siiani, et mind kividega surnuks ei loobitud, sest 2-aastane ja mähkmetega? Kes suudaks meie riigis sellist surmapattu tolereerida? Ups, mitte riigis vaid perekonnaringis. 
Tol ajal ma võtsingi vist suurest stressist elu eesmärgiks Hendrik mähkmevabaks saada. Võtsin päeva pealt mähkme alt ja nagu võlu väel hakkaski ise potil käima. 

Raimondiga oli kõik palju kergem. Õnneks või kahjuks olen ma suutnud nendele “õpetajatele” vastiku mulje jätta ja ega nad väga minuga suhelda tahagi. Thank god, ütlen ma selle peale. Las ma kasvatan oma last ise, rahus. Teen vigu ja õpin nendest. Kokkuvõttes on lapsed tänaseks mässuvabad. Raimond sai nendest juba aasta ja pooleselt lahti, Hendrik 2-aastaselt, aga ma ei viitsiks never näpuga järge ajada ja ükshaaval emasid hukka mõista selle eest, et nende lapsed ikka veel mähkmetes on, sest lõppude lõpuks, mis see minu asi on? 

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    See ei ole kuidagi geenidega seotud,vaid ikka närvikavaga..tean lapsi kes on hakanud nö teismelisena voodisse tegema peale vanemate lahku minekut või peale vanema kaotust jne.

  2. Ragne Savinskaja says:

    No neid Hanna Liis kommentaare ära küll tähele pane, ta ise väga kirju Neiu, käinud õpiraskustega laste koolis ja ka juba vanglas karistust kandnud vägivallatsemiste eest. Selle inimese jutt las olla…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

5 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari

Kuidas see ikka on nii julm, et igal lapsel pole oma tuba

Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud [...]

4 kommentaari