Kui härra täna hommikul teatas, et ta tahab vaadata õhtul telerist uut saadet “Me saime lapse”, siis mul lõi peas häirekella ja ma ütlesin talle, et kindlasti ei vaata. Ma ei ole seda tüüpi inimene, kes vahetult enne sünnitähtaega tahaks näha igasuguseid sünnitusvideosid või valudes vaevlevaid emasid. Või üldse raseduse ajal.
Ma ei mäleta, kas see oli enne Hendrikut või Raimondit, aga ostustasin vaadata youtubest sünnitusvideot. Ma reaalselt pidin pildi kotti viskama ja see tekitas minus nii rõveda tunde. Hakkasin üle keha higistama, kõrvus kumises, süda hakkas pekslema.. Hirm puges aina enam naha vahele.
Ja nüüd on täpselt sama.. Ma olen küll tugeva närviga, aga ma ei suuda never vaadata neid videosid. Äärmiselt suur eneseületus on juba see, kui ma julgen kellegi sünnilugu lugeda. 😀
Aga.. jah, ma ikkagi istun siin teleri ees ja vaatasin seda saadet, sest noh.. a) Mallukas ja b) tohutu uudishimu. 😀
Süda hakkas rinnus jälle pekslema, kui nägin saatelõiku (või tähendab kuulasin), kus suletud uste taga keegi jõhkralt möirgas. Ma ei tea, judinad tulevad peale ja enne enda lapse sünnitamist on väga creepy selliseid saateid või videosid vaadata. Peale sünnitamist oleks seda köki-möki teha, no problem. 😀
Eriti julm oli ikka koht, kus üks neiu lihtsalt piinles valudes pikalt ja lõpuks tehti ikka erakorraline keiser.. See on see sama asi, mida ma sünnitamise juures kõige enam kardan – piinelda lõpututes valudes ja sellel ei olegi tulemust.
Härra vaatab aga hea meelega – no mis tal karta, eksole. Ta vahel ikka silitab mu kõhtu ja ütleb, et võiks juba sünnitama minna. Ühest küljest täiesti arusaadav, ma tahaks ka sünnitama minna, kuigi tunnen selle ees kohutavat hirmu, aga a) ma saan raskest kõhust lahti, b) ma saan normaalseid riideid kanda, c) ma saan külge keerata ilma, et voodi iga ööga aina rohkem ragisema hakkaks, d) ma saan vabalt võtta… Tegelt leiaks neid põhjuseid tohhuijaa, mille pärast võiks ju minna ja sünnitada, aga mis ma teha saan, kui Kristofer minu sisemusest kümne küünega kinni hoiab? 😀
Viskasime härraga nalja, et äkki peaks ka sünnitamisest laivi tegema.. Et ehk ei ole asi nii hull siis ja läheb leebemalt, ikkagi mõned võõrad inimesed vaataksid teiselpool ja mina hoiaks siis end rohkem “vaos”.. Ja suudaks need valud kuidagi üle elada. 😀 Ma ei usu! Ma arvan, et olen ma laivis või mitte, sisemine metsloom pääseks niikuinii valla ja kes teab, hiljem oleks võib-olla isegi häbi silmis. 😀
Üldse valdavad mind selle rasedusega väga segased emotsioonid. Mõtlen küll, et tahaks juba sünnitama minna ja oma beebit kätte saada, aga kui mõnda kahtlast valusähvatust tunnen, mõtlen: “Ei ei, ma pole veel valmis!” 😀
Ja peale seda saadet sain ma totaalse paanikasüsti, isegi pisar tikkus silma (Hendrik ütles: “Emme, su silmad on ju nii märjad!” :D), sest taipasin, et järgmine neljapäev on juba kohal. Nädal veel! Ja kui selleks ajaks pole beebi tulnud, saan ilmselt saatekirja ja ega ta tulemata siis juba ei jää..
Pisikese laivi vōid ju teha kui valud veel nii tugevad pole ja normaalselt rääkida suudad, ega Mallu ka enam päris lōpus ei filminud. Hirm viimases lōpus on normaalne, mul on see samuti alati tulnud, kuid mōte, et peale seda kōike saad lōpuks oma lapsega kokku kaalub selle kōik üle ja aitab edasi. Oled väga tubli ja saad sellega hakkama, kaks korda oled ju juba saanud ja “auhind” mis sind pärast ootab, on seda väärt!
Ainus mis mind aga saates häiris oli, et mees ütles oma sünnitama minevale naisele, et ta puhkepäevad lähevad nüüd raisku???? Miss ja??? Nii tropp mees, pole sōnu…
Mind häiris see, kui üks meestest ütles “täitsa minu nägu”, endal nägu viltu.
Küll sa hakkama saad. Ära mõtle nii palju sellele, see teeb asja hullemaks. Tean omast käest. Mõtle häid mõtteid, varsti on see läbi ja saad oma beebiga kohtuda 🙂
Ma võin sind lohutada, et selliste videote/filmide vaaamine on päris hirmutav ka peale sünnitust. Ma ise sünnitasin esmaspäeval ning kui eile seda filmi vaatasin, siis tuli ikka päris kõhe tunne peale ning mõtted läksid kohe oma sünnituse juurde. Aga iga sünnitus on isemoodi ja lõpptulemus on seda igati väärt.
Edu ootamises
Hi. Sorry to bother you but I ran across your blog site and discovered you’re using the exact same theme as me. The only problem is on my website, I’m unable to get the layout looking like yours. Would you mind emailing me at: %EMAIL% so I can get this figured out. By the way I have bookmarked your website: %BLOGURL% and will be visiting frequently. Thanks!