Megauhke emme ehk #ninnunännu postitus

Sponsoreeritud

Kui Eveliis kirjutas vahepeal blogis, et talle visatakse nina peale seda, kuidas ta oma last päris tihti ülistab, siis ma tahaks ka vahelduseks oma lapsi ülistada. Ma muidugi teen seda oma mõtteis põhimõtteliselt koguaeg, sest näidake mulle lapsevanem, kes teiste lapsi enda omadest ettepoole seaks. Ikka on minu lapsed kõige armsamad ja tublimad ja nunnumad ja paremad.. Mitte sellesmõttes, et teiste lapsed halvemad oleks, aga noh saate aru küll. 😀

Igatahes… minu lapsed on küll ikka megatublid. Ma vahel lihtsalt vaatan neid ja mõtlen, et kas nad on tõesti minu lapsed. Vahel tahavad nõusid pesta, no eks peske, vahet pole, et ma pean need pärast üle küürima. Harjutamine teeb meistriks, eks!

Kui õhtusöök sisaldab kartulit või midagi, mida on vaja koorida, siis nad lausa nõuavad, et saaks ise seda teha ja no kodurahu huvides ma ikka luban ning ju äge vaadata, kuidas lastel on see huvi selliseid asju üldse teha. Minul küll nende vanuses puudus huvi igasuguste kodutööde või vanemate abistamise vastu. Ok, kui taskuraha anti, miks mitte, aga vabatahtlikult ma ei nõudnud, et “emmmeeeee, ma tahan kartulit koorida!” või “emmmeeee, ma tahan tolmuimejaga tube koristada!” või “emmmeee, ma tahan aknaid pesta!” või “emmmmeee, ma tahan prügi ära viia!”

Ma pole ka neile nüüd konkreetselt öelnud, et nemad peaks üldse midagi kodus tegema, peale oma toa koristamise, see huvi on neis endis lihtsalt lampi tekkinud. Või noh, vahel ikka istuvad kõrval ja vaatavad huviga, eks see siis sealt on tulnud.

Vanaemal-vanaisal aitavad suvel puid laduda, muid toimetusi maal teha, talvel kühveldavad lund, kui mingit mööblit oleme ostnud, mis tükkidena autos on, on nad aidanud väiksemad osad tuppa tassida. Ehk siis… koguaeg tahavad aidata ja teha! ?

Seega, kui ma olen saanud kommentaare sisuga “nüüd kuluks üks tüdruk ka ära, kes aitaks emmel majapidamist korras hoida ja naistetöid teha”, siis ma endamisi itsitan pihku ja mõtlen, et mul on juba olemas megategusad kutid, kes mind siin kõiges aitavad. Meie peres ei ole ka seda suhtumist, et üks on naistetöö ja teine meeste oma. 😀

Aga jah, ma olen nagu megauhke ja tänulik oma poiste üle. Nad on asendamatud abilised mul siin! ?❤️

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

4 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

17 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

5 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari

Kuidas see ikka on nii julm, et igal lapsel pole oma tuba

Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud [...]

4 kommentaari

Poiss või tüdruk?

Ma pean teile tegema ühe ausa ülestunnistuse ilmselt – kui ma olen kunagi ühegi rasedusega [...]

Kuidas te võiks kõik ennast natuke harida…

… ja mina lihtsalt diivanil lösutada ja ennast mitte harida. Just! Seda ma teha kavatsengi. [...]

4 kommentaari