Kui Eveliis kirjutas vahepeal blogis, et talle visatakse nina peale seda, kuidas ta oma last päris tihti ülistab, siis ma tahaks ka vahelduseks oma lapsi ülistada. Ma muidugi teen seda oma mõtteis põhimõtteliselt koguaeg, sest näidake mulle lapsevanem, kes teiste lapsi enda omadest ettepoole seaks. Ikka on minu lapsed kõige armsamad ja tublimad ja nunnumad ja paremad.. Mitte sellesmõttes, et teiste lapsed halvemad oleks, aga noh saate aru küll. 😀
Igatahes… minu lapsed on küll ikka megatublid. Ma vahel lihtsalt vaatan neid ja mõtlen, et kas nad on tõesti minu lapsed. Vahel tahavad nõusid pesta, no eks peske, vahet pole, et ma pean need pärast üle küürima. Harjutamine teeb meistriks, eks!
Kui õhtusöök sisaldab kartulit või midagi, mida on vaja koorida, siis nad lausa nõuavad, et saaks ise seda teha ja no kodurahu huvides ma ikka luban ning ju äge vaadata, kuidas lastel on see huvi selliseid asju üldse teha. Minul küll nende vanuses puudus huvi igasuguste kodutööde või vanemate abistamise vastu. Ok, kui taskuraha anti, miks mitte, aga vabatahtlikult ma ei nõudnud, et “emmmeeeee, ma tahan kartulit koorida!” või “emmmeeee, ma tahan tolmuimejaga tube koristada!” või “emmmeee, ma tahan aknaid pesta!” või “emmmmeee, ma tahan prügi ära viia!”
Ma pole ka neile nüüd konkreetselt öelnud, et nemad peaks üldse midagi kodus tegema, peale oma toa koristamise, see huvi on neis endis lihtsalt lampi tekkinud. Või noh, vahel ikka istuvad kõrval ja vaatavad huviga, eks see siis sealt on tulnud.
Vanaemal-vanaisal aitavad suvel puid laduda, muid toimetusi maal teha, talvel kühveldavad lund, kui mingit mööblit oleme ostnud, mis tükkidena autos on, on nad aidanud väiksemad osad tuppa tassida. Ehk siis… koguaeg tahavad aidata ja teha! ?
Seega, kui ma olen saanud kommentaare sisuga “nüüd kuluks üks tüdruk ka ära, kes aitaks emmel majapidamist korras hoida ja naistetöid teha”, siis ma endamisi itsitan pihku ja mõtlen, et mul on juba olemas megategusad kutid, kes mind siin kõiges aitavad. Meie peres ei ole ka seda suhtumist, et üks on naistetöö ja teine meeste oma. 😀
Aga jah, ma olen nagu megauhke ja tänulik oma poiste üle. Nad on asendamatud abilised mul siin! ?❤️
Viimased postitused
Kas on ikka pointi uuesti abielluda?
Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]
9 kommentaari
Kuidas ma siin nutta lahistan
Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]
3 kommentaari
Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa
Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]
12 kommentaari
Sellest imelisest talvest
Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]
Liiga positiivne postitus, et lugeda
Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]
10 kommentaari
Keha pärast keisrit
Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]
13 kommentaari
Beebimulli postitus
Oi, mis kirjutamistuhin mul peal on! Sõbrannale (ausalt ei ole müsteerium-sõbranna, keda ma siin aegajalt [...]
5 kommentaari
Millest mitte keegi ei räägi sulle…
Kell on 03.01. Vaatame siin Oliveriga tõtt ja mul tiksub hingel üks teema, millest hakkasin [...]
15 kommentaari
Kuidas minust kuue lapse emme sai
Tegelt ikka veidi on ebareaalne mõelda, et MUL ON KUUS LAST! Nagu… ma poleks elus [...]
10 kommentaari