Tihti armastame me mõelda teistest inimestest- millest või kuidas nad kirjutavad, millised nad välja näevad, milline on nende iseloom ehk teisisõnu, mida me üldse teistest inimestest arvame.
Mina olen siin küllaga küsinud, mida arvate teie minu blogist või millest võiksin ma veel kirjutada.
Täna on õues no nii ilus ilm, ma mukkisin end siin, kuulasin head muusikat, tantsisin ja üldse sättisin, sest ma lähen kindlasti seda ilma nautima. Kirsiks tordil on asjaolu, et lapsed on lasteaias ja ma saan rahulikult nautida kõike enda ümber.
Veel mõtlesin ma kui palju aega raiskavad inimesed ja ka mina olen kunagi raisanud teistele inimestele. Mõeldes teistest inimestest ja end justkui tahaplaanile jätnud. Täna vaatasin ma peeglisse ja ütlesin iseendale, et ma olen ilus inimene. Isegi lühikeste juustega, mis tegelikult viimasel ajal on tänu mahedale kookosõlile vohama hakanud, aga sellest juba lähemalt mõni teine päev.
Kas teie olete vaadanud peeglisse ja mõelnud iseendast? Mõelnud, mida te endast arvate? See võib tunduda ja välja näha justkui vaimuhaige seisaks peegli ees ning räägiks iseendaga, aga minu tuju tõstab see alati. Või vähemalt täna.
Ilusat ning rõõmsat päeva kõigile, minge nautige seda päikest ja soojust ning mis kõige tähtsam- te olete kõik ilusad!
Just seda mul praegu vaja oligi, aitäh sulle! 🙂