Mida sobib kinkida?

Sponsoreeritud

Aune kirjutas väga heal teemal (link!) ja ma tunnen ennast tihtipeale olevat sarnases olukorras, seega jagan ka oma mõtteid.

Kuigi mul on endal kolm last, siis tõstan käed ja tunnistan, et olen kõige rohkem hädas just lastele kingituste tegemisega. Oh juudas, kuidas mu aju kokku jookseb igal korral, kui me peame minema mõne lapse sünnipäevale ja tuleb see aeg, mil vaja kingitus osta.

Mul on raskusi isegi oma lastele kingi leidmisega, st mõtlemisega, mida neile kinkida. Tihtipeale lähen kergemat teed pidi ja haaran mõne auto poeletilt – olgu see auto puldiga või lihtsalt mingi ülivinge disainiga, aga fakt on see, et tegemist on autoga. Need on mu kuttide lemmikud ja tean, et vahet pole, mis auto on, sellises kingituses ei pettu nad iial.

Nüüd mõtlen ma teisiti, sest mul on nendest autodest kõriauguni. Igaks tähtpäevaks või kui keegi külla tuleb, tuuakse neile autosid. Mõni kingib tugevamast materjalist, mõni toob plastmass julla, mis kestab üks või kaks päeva. Täiesti mõttetu raha raiskamine, mu meelest.

Ja kuigi ma esiti mõtlesin, et vahet pole, mis vanuses lapse sünnipäevale minna, äkki tundub kuidagi imelik viia talle ümbrik koos rahaga, siis täna olen ma kindel, et just raha ma ilmselt kingingi võõrale lapsele – eks tema vanemad ise teavad, mis tal vaja või mida ta soovib. Üldiselt oskavad lapsed väga varakult väljendada, mis neile huvi pakub või meeldib.

Ma isegi arvan, et tulevikus lasen oma poistele kinkida ka kas raha või mõne mänguasjapoe kinkekaardi, saavad ise minna poodi ja osta endale midagi meelepärast või miks mitte ka koguda? Neil on üsna tihti mõõtudelt väga suured soovid ja muidugi nende täitumisse panustame ka meie rahaliselt.

Minu poistel ei ole isegi seda kinkepaberi lahti rebimise ekstaasi enam ja on tunduvalt säästlikum nii keskkonnale, neile endile ja kinkija rahakotile, kui selle raha eest soetavad nad endale lõpuks midagi kvaliteetset, arendavat ja lahedat. Ei, ma ei ütle nüüd, et need kingitused, mis neile siiani toodud on ja kiirelt katki läinud, oleks puhas prügi. Kokkuvõttes teeb igaüks kingituse vastavalt oma võimalustele ja rahakotile, aga uskuge mind, raha kinkimine lapsele ei ole kuidagi ebanormaalne.

Nagu ma kirjutasin, tuuakse mu kuttidele üsna tihti igasuguseid plastmass autosid ja mu ema näiteks ostis neile mõlemale plastmass rongiteekomplekti koos rongidega. Mis te arvate, kaua need püsisid? Päev või kaks ja juba ma pidin nende mänguasjakasti sorteerima ning päris palju asju ära viskama.

Ei, asi ei ole selles, et nad ei oskaks oma asju hoida. Oskavad ja väga hästi, kui tahavad. Lihtsalt lapsed võivad tihtipeale rakendada natuke rohkem jõudu mänguasjadega mängides või… ah, mis ma vabandan eksole? Nad on lapsed! See peaks piisav põhjus olema. 😀

Muidugi tunnevad lapsed iga kingituse üle tohutult palju rõõmu ja samuti ka kurbust igal korral, kui mänguasi ootamatult katki läheb.

Sellepärast ma ka sellel aastal tahan neile meisterdada mänguköögi jõuludeks, kinkida midagi praktilist ja arendavat, midagi, mis püsiks kaua ja pakuks neile huvi kauem kui paar päeva.

Ka mina olen seda meelt, et kõik elementaarsed asjad, mis neil vaja läheb või asjad, mida tahame neile oma mugavusest, soetame ikka ise – riided, jalanõud, turvatool, mööbliesemed, sisustuselemendid jne.

Mis te arvate, kas on ok lapsele raha kinkida (olenemata vanusest)? 

Kommentaarid

  1. Vahur says:

    Tegelikult on küll. St. raha kinkida. Sünnipäevad ei pea olema sellised üritused, kus lapsed saavad metsikult kingitusi lahti teha – millest suurem enamus maandub kahe nädala pärast prügikasti. Pigem juba tõesti kokku leppida ka lapsega, et ühiselt ostetakse pärast midagi suurt. Väiksem laps ei saa nii ehk naa sünnipäeva mõttest veel aru ja natuke suurem juba – sõltub kasvatusest, kas ta on nõus natukene rohkem ootama või leppima ühe suure kingitusega. Meie lapsed vähemalt on.

  2. Sille says:

    Sa oled ju lastega pildistamas ka käinud? Otsin sõbranna perele kinki ja mõtlen, kas fotosessiooni kinkimine sobiks? Vaatan siit praegu variante https://www.kingitus.ee/kingitused-kategoorias/fotosessioonid-kingituseks ja mõtlen, et lastega (tal on 3a tütar ja nüüd 6kuune poeg) on ju hea fotosid käia tegemas, aga äkki see minu valitud fotograafi stiil ei sobiks… Kahjuks ta varasemalt pole käinud perepilte tegemas, nii et ei saa tema stiilisoove vanade piltide järgi ka aimata (küsida ka nagu ei tahaks, siis poleks ju enam üllatus). Nii et… kinkida või mitte kinkida?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari