Kuna mul on varsti tulemas sünnipäev (11. detsember).. jah jah, ma tean, et sinna tohhuijaa aega, siis ma mõlgutan peas juba erinevaid mõtteid. Kuna 11. detsember on reedene päev, mõtlesin, et siis tahaks mehega kuskile kahekesi välja minna. Ei, mitte viina jooma. 😀 Kuskile sööma ja lihtsalt enda sünnipäeva nautima.
12. detsember tahaks teha mõnusa istumise, kuhu ma kutsun lähedasemad tuttavad ja mõne tuttava, kellega olengi ainult facebookis suhelnud ja reaalselt näinud ei ole. Ma olen väga elevil, sest selle neiuga on meil väga palju ühist- oleme peaaegu sama vanad (okei, noored), meil on mõlemal peaaegu samas vanuses lapsed ja mõlemad on ka poisid ning meil on isegi samasugused diivanid! Ahjaa, ta muide blogib ka. Kui tahad teada, kellest jutt, vaata siia (LINK)
Peale seda komejanti, mis mulle korraldatud on, kindlasti tekib küsimus, kuidas ma üldse julgen kutsuda oma koju inimest, keda ma iial näinud ei ole. Ma olen aga veendunud, et tegemist on täiesti normaalse, hea ja cooli inimesega.
Ma pole juba mitmeid aastaid oma sünnipäeva eriliselt pidanud. Kuigi ka koos pojaga pidamine on ju eriline ehk kuna Hendrikul on samuti detsembris sünnipäev ja vahe ei ole tema ning minu omal eriti suur, oleme jõulude ajal koos tähistanud- enamjaolt tulevad külla minu vanemad. Ja siis ongi, et peame minu sünnipäeva, Hendriku oma ja jõule. Kõik koos.
Eelmine aasta mõtlesin, et tahaks tegelikult korraldada sünnipäeva üks aasta nii, et olen mina, mu mees ja meie tuttavad. Et saaks lõbutseda. Kõige enam tahtsin ma kutsuda neid sõbrannasid, kellega koos sai põhikool mööda saadetud, sest ma pole neid nii kaua näinud, aga see plaan läks vett vedama- kes ei saanud töö pärast tulla, kes on üldse Soomes. Olin kurb, samas sain aru ja ei teinudki mingeid edasisi plaane. Oli jälle sünnipäev koos oma pere ja vanematega ja ega ma ei kurda. Ka see on tore. Mulle meeldib.
Sellel aastal tahakski mingit eraldi istumist ka korraldada, nagu ma juba mainisin. Ma mõtlen, et mul oleks aeg rohkem inimestega suhtlema hakata, kuigi arvestades viimase aja sündmusi, pole ime, et ma võõraid kergelt ligi ei lase. Seega, ma mõtlen, et olen rohkem avatud suhtlemisega, sest aasta tagasi polnud mul ühtegi inimest, kellele oma muresid kurta või südamelt asju rääkida (mees on jah olemas, aga naisel on vaja naissoost õlga samuti) ja täna ma võin öelda, et mul on neid inimesi kaks. Ja ma olen õnnelik.
Aga kuhu soovitate Tallinnas välja sööma minna? Ma nii tahaks kuskil mere ääres süüa. Sünnipäevalapse soovid on ju sellel päeval kõige tähtsamad. Ma loodan. 😀
Ma pole juba mitmeid aastaid oma sünnipäeva eriliselt pidanud. Kuigi ka koos pojaga pidamine on ju eriline ehk kuna Hendrikul on samuti detsembris sünnipäev ja vahe ei ole tema ning minu omal eriti suur, oleme jõulude ajal koos tähistanud- enamjaolt tulevad külla minu vanemad. Ja siis ongi, et peame minu sünnipäeva, Hendriku oma ja jõule. Kõik koos.
Eelmine aasta mõtlesin, et tahaks tegelikult korraldada sünnipäeva üks aasta nii, et olen mina, mu mees ja meie tuttavad. Et saaks lõbutseda. Kõige enam tahtsin ma kutsuda neid sõbrannasid, kellega koos sai põhikool mööda saadetud, sest ma pole neid nii kaua näinud, aga see plaan läks vett vedama- kes ei saanud töö pärast tulla, kes on üldse Soomes. Olin kurb, samas sain aru ja ei teinudki mingeid edasisi plaane. Oli jälle sünnipäev koos oma pere ja vanematega ja ega ma ei kurda. Ka see on tore. Mulle meeldib.
Sellel aastal tahakski mingit eraldi istumist ka korraldada, nagu ma juba mainisin. Ma mõtlen, et mul oleks aeg rohkem inimestega suhtlema hakata, kuigi arvestades viimase aja sündmusi, pole ime, et ma võõraid kergelt ligi ei lase. Seega, ma mõtlen, et olen rohkem avatud suhtlemisega, sest aasta tagasi polnud mul ühtegi inimest, kellele oma muresid kurta või südamelt asju rääkida (mees on jah olemas, aga naisel on vaja naissoost õlga samuti) ja täna ma võin öelda, et mul on neid inimesi kaks. Ja ma olen õnnelik.
Aga kuhu soovitate Tallinnas välja sööma minna? Ma nii tahaks kuskil mere ääres süüa. Sünnipäevalapse soovid on ju sellel päeval kõige tähtsamad. Ma loodan. 😀
Pirita St Patrick on mere ääres. Toidud head ja odavad 🙂
Jaa, tahtsin ka just seda soovitada. Mulle ka väga meeldib, aga kindlasti tasub laud enne broneerida, ise olen lauast ilma jäänud ühel korral 🙁
V6hivõõra kutsud külla? keda näinud pole?
Ma soovitaks ka Pirita St Patrickut. Tòesti head toidud ja joogid..;)
Pirita Pätrik on ÕUDNE! Odav küll, aga toit on ikka paras saast. Ainult magustoidud on head. Kõige jälgim asi mida sealt tellida saab on kukeseenepasta. Mul pole kunagi toidu peale okserefleksi tekkinud aga selle peale tekkis küll
Ma ei saa aru kuidas inimesed saavad öelda, et Pirita patrickus on hea toit? See on täiesti alla arvestust! Samuti õhtul sa sees istudes ei näe peale oma peegelduse midagi seal, sest sees on tugevad valgustid. Pigem soovitaks sul minna Paati. On küll kallim, aga saad vähemalt hea elamuse osaliseks!
Nõustun eelnevaga-Patrickus on tõesti toidu kvaliteet sama, mis mäkis ja sinna ju ei läheks sünnipäeva pidama. Ja nõustun ka soovitusega Paati minna, kallim hinnaklass, aga ka korralik restoranielamus ja kvaliteetne toit.
Pirita NOA! Kallim, aga tõesti, parem kui St Patrick 😀
Viimsi paat ja NOA on head kohad kuhu minna. Natuke kallis, aga see eest maitsvad toidud. Ja mõlemad mõnusalt mere ääres ka 🙂
Mul on küll vastupidine kogemus 🙂 Sealiha päevagrilliga ei saa naljalt viltu vedada, soe šokolaadikook on ka väga mõnus ja viimati pakuti sinna juurde veel väga mõnusat puuviljateed.. Julgen küll soovitada. Värskelt pressitud mahlad on ka head. Vaade ka väga ilus, eriti selge ilma ja päikseloojangu aegu 🙂