Ma tegelikult ühest küljest üldse ei tahaks mingeid kehapostitusi vorpida – eelmisel suvel tegin ma seda väga tihti. Peamiselt jagasin nt instagrami feedis pilte iseendast, kus ma võibolla ei olnud kõige rohkem riides. Ma ei tea, mis tungivat vajadust ma tundsin tõestada kellelegi, et ma oma kehas end hästi tunnen.

Teisest küljest sain metsikult kirju, kuidas keegi on oma kehaga sõbraks saanud või üle pika aja julgenud panna selga bikiinid, mõtlemata sellele, mida keegi teine arvab või kuidas vaatab. See oli hästi tore ja vist üks eesmärke see ka mul oli – näe välja, milline näed, naudi elu ja naudi suve, ilma, et peaksid mõtlema, mida keegi teine arvab.

Täna ma vaatan sellele teemale muidugi sutsu teistmoodi – no see kehapositiivsuse teema. Ma nt ei jälgi täna enam ühtegi kontot, mis keskendubki kehapositiivsusele. Mitte, et selles midagi halba oleks, aga lihtsalt… ma arvan, et ühest küljest just läbi selliste kontode pööratakse liiga palju tähelepanu meie kehadele, mis omakorda annab teistele inimestele rohkem põhjust erinevaid kehasid kommenteerida ja luubi alla võtta, aga samas teisest küljest võivad säärased kontod olla ka siiski abiks – aidata inimestel silmi avada, et igasugused kehad on täiesti normaalsed.

Mulle meeldib jälgida sotsiaalmeedias päris inimesi – neid, kes jagavad absoluutselt kõike, ei ole keskendunud vaid ühele kindlale teemale. Jagavad kõiki eluga seonduvaid rõõme ja muresid.

Ma ise katsun hoida fookust elul üleüldiselt, mitte vaid ühel asjal.

Mulle tundub, et me ise muudame kehade teema populaarseks ja tõstame seda esile ning seeläbi muudamegi kehade teema meie ühiskonnas niivõrd oluliseks. Tegelikult see ei ole oluline. Mitte nii suurel määral. Muidugi, me võime alati näidata eeskuju ja rääkida, et on okei tunda ennast oma kehas hästi, vahet pole, milline ta on, aga ma usun ka seda, et sellest ei peaks rääkima koguaeg ja liiga palju, sest see ju ka mingil määral annab edasi justkui mõtet, et KEHA ON OLULINE.

Meil kõigil on erinevad kehad. Mina leppisin enda omaga peale kolmanda lapse sündi kuigi ma ei saa väga siiani aru, miks ma temaga üldse vaenujalal olin. Ta on nende 28 aasta jooksul teinud ära väga palju tähtsaid toimetusi, sünnitanud neli last, kannab viiendat, viinud mind punktist A punkti B ja muid asju ka, seega, mille pärast ma teda vihkama peaksin? Funktsioneerib ta ju täitsa korralikult ja pole tal hullu midagi. Mõnest kohast pehmem, mõnest kohast triibulisem, aga siiski minu keha – ainus, mis mul on. 🙂

Nüüd, viienda raseduse ajal olen kuidagi veel rohkem teda armastama hakanud. Silitan kõhtu, tuharat, puusa, õlgasid – minu vapper kestake. Ta on teinud ära minu jaoks nii võrd palju, et oleks patt temast halvasti mõelda.

Eks ta ole muidugi nõme, et keegi võtab omale õigus sinu keha kommenteerida, aga ma mõtlen sellele nii, et enamasti on need inimesed võõrad, nad ei tea sinust ja su keha läbielamistest suurt midagi ja kui isegi teavad, siis ilmselt ei ole nad väga kirkad kriidid karbis, et üldse kellegi kohta midagi öelda. Kas pole nii?

Ma olen ka siin ikka mõned üksikud kirjad saanud, et mul on alles pool rasedust läbi, aga kõht juba nii suur. Noh, mis ma ikka oskan öelda. Polegi midagi vastata. Las ma siis olen tema jaoks normaalmõõtudest väljas ja “kahtlaselt” suure kõhuga raseduse pikkust arvestades. Selliseid kommentaare ja kirju saavadki kirjutada vaid rumalad inimesed, kellel tegelikult on probleem iseendaga.

Mina arvan, et kui sa oled iseendaga rahul ja õnnelik, ei lähe sa teiste keha, elu kallale või hoopis midagi muud halvasti kommenteerima. Kuigi, mina nt ei ole ka seda teinud siis, kui iseennast nii väga vihkasin. Ei näinud pointi seda viha teiste peale välja valada. Aga inimesed on erinevad ja nad teevad asju erinevatel põhjustel.

Mina enda kanalites üritan lihtsalt näidata elu ja kõike sellega kaasnevat. Ja sedagi tegelikult viimasel ajal pigem vähem, sest mingi laiskus on selles osas peale tulnud – ei viitsi kõike jäädvustada. 😀

Ega ma ei teagi, kuhu ma oma pika jutuga jõuda tahtsin. Vist öelda, et nautige elu ja ärge mõelge sellele, mida keegi teine mõtleb. 🙂