Ma ei tea, kas vanemad on mulle seda õpetanud või olengi ma sellise iseloomuga, aga juba lapsest peale oskan ma iseenda üle naerda. Muidugi ei ole ma enesevihkaja ega mõnita ennast igal esimesel võimalusel, aga teate ju küll, mida ma mõtlen.
Mina usun, et elu on palju lõbusam, kui inimene oskab enda puuduste kohta käivad vihjed, kommentaarid ja märkused pöörata huumoriks. Ma suudan seda kusjuures väga edukalt teha. Kui keegi narrib mu lokke, vastan kuidagi, mis oleks pigem positiivne ja naljakas, kui et solvun ja lähen omaette nurka turtsuma. Kui keegi võtab mu nime kallal – teate ju küll seda vana hea Tarzani ja Jane lugu, siis noh, ka sellise situatsiooni oskan ma oma kasuks pöörata, sest olenemata Tarzani pikkadest pesemata kiharatest, oli ta ju üsna kompu kutt.
Üldiselt proovin ma elu näha läbi huumoriprillide, vahel mustem huumor, mida kõik ei pruugi ehk taibata, enamus ajast ikka selline, mida iga inimese mõistus peaks vastu võtma.
Otseselt ma ei otsi enda ümber asju või vihjeid, millest nalja lõigata, aga kui satun nägema midagi, mis võiks minu puudusi tõsta esile läbi naljasoone, siis miks mitte seda ka teistega jagada. Näidata, et enda üle naermine on täiesti ok! 😀
Kuna kehakaal on hetkel minu nn nõrgim lüli, siis just seda teemat püüan käsitleda natuke suurema huumorisoolikaga kui muidu. Ma ju saan aru küll, et mõni inimene proovib oma kommentaariga sihilikult solvata, minus ebakindlust tekitada või endas kahtlema panna, aga olge nüüd – olen paks, siis olen. Varsti enam äkki ei ole. Ma loodan, et siis on kõik need sarivihkajad siin ja plaksutavad mulle ning tuletavad ikka meelde, kui vormis ja ilus ma olen.
Ma vist pole kunagi oma kehakaalu pärast otseselt patja nutnud. Olen küll muserdatud olnud, et “Jane, kuhu sa ennast söönud küll oled?” , aga ennast ma päris ei vihka. Läbi huumoriprillide on seda raske teha. Vähemalt mul.
Seega.. ma soovitan kõigil oma vigu ja puudusi mäha läbi huumori. Keerata kõik negatiivne enda kasuks ja lõbusaks, sest lõppude lõpuks elame me vaid korra ja ei taha seda raisata solvumisele, masetsemisele ja patja nutmisele. Eksole. 😀
Viimased postitused
Aga kes lapsi märkab??
Siin viimastel päevadel on palju kõmu ja isegi draamat keritud üles teemal, kas lapsed peaksid [...]
4 kommentaari
Kas ma olen siis rase???
Ma üks päev kogemata panin rasedustestidest pildi insta storysse. Mul oli see sinna plaanis panna [...]
5 kommentaari
Ja ongi läbi… 💔
Läbi. Kõik. Hüvasti. Uskumatu. Kas me nämmutame siin veel üks kord, kuidas aeg ikka lendab? [...]
2 kommentaari
Miks ma olen vastane…
Eilse blogipostituse tagasiside on jälle MEGA! Aga see on alati nii, kui ma tulen mingil [...]
4 kommentaari
Mida suurem, seda koledam? 🥹
Aaahhhhhhhhhhh! 🤨🫨😪🤧😵🤯🤬 Mu sees keeb praegu niiii palju tundeid ja need kõik on enamasti si*ad. [...]
8 kommentaari
KUSKOHAS me just käisime?
No hei! Kuidas teil läinud on? Kõigepealt tahaks ära mainida, et ma ei saa oma [...]
1 kommentaar
Kui lapsed ajavad nutma
Aga etteruttavalt võin öelda, et lapsed pole mind vist kunagi nutma ajanud. Võibolla väga harva, [...]
Viimati 5 aastat tagasi?????
No hei! Meil on seljataga super nädalavahetus ja ma mõtlesin, et tulen panen selle siia [...]
5 kommentaari
Kui sõbranna mees petab
Ma tean, et ma siin suure suuga lubasin, et hakkan uuesti blogima ja enda arust [...]
7 kommentaari