millest on ok kirjutada?

Ma olen täna jälle blogimislainel. Tunnen, et hakkan üha enam rolli sisse sulama. Mingi aeg oli mu elus periood, kus ma tulin siia, avasin lehe ja mu pea oli korraga täiesti tühi. Nüüd on mul mustmiljon mõtet, millest ma tahaksin kirjutada. Mida rohkem mõtteid, seda enam hakkan ma ka mõtlema sellele, millest on okei kirjutada ja mis on juba liig. 
Ma olen alati imetlenud inimesi, kes kirjutavadki elust otse, kõhklemata, mis sealt vastukajaks tulla võib. Või noh, tuleb, mis tuleb, postitaja jääb ikka tugevaks ja enesekindlaks.

On teemasid, mida ma olen väga hästi läbi mõelnud, kuidas ma kirjutan ja kas üldse ning on ka teemasid, mille kohta olengi öelnud oma ausa arvamuse. Pannud kirja selle täpselt nii, nagu ma mõtlen. Ja teate, kui vabastav ning hea tunne see on. Vahet pole, kas vastukaja on negatiivne või positiivne. Kogemus on näidanud, et inimestele meeldibki rohkem lugeda postitusi, kus sa oled kirja pannud oma mõtted täpselt nii nagu need su peas ilma töötlemata on. 
Mulle meeldiks väga kirjutada kõigest, täiesti ausalt, aga vahel on mul hirm. Hirm õeluse ja kurjuse ees, sest kuigi enamus inimesed raiuvad kui ühest suust, et neile ei lähe korda mitte miski ja kõigutada ei suuda neid keegi, siis tegelikult on kõigil inimestel tunded. Ka minul. Otseselt ei suuda keegi minu tundeid riivata, ainult hästi lähedased inimesed, aga kui keegi tuleb konkreetselt solvama või näpuga näitama, siis jätab see kuidagi ebamugava jälje. Kuhugi minu sisse. 
Kommenteerijad. Neid on palju. Nimedega ja nimedeta. Nägudega ja nägudeta. Mind on alati rõõmustanud absoluutselt kõik kommenteerijad. Positiivsed kõige enam, negatiivsed vähem, kuid siiski rõõmustanud. Teate, miks? Iga kommentaar siin blogis on märk sellest, et minu tegemised ja elu läheb tegelikult kellelegi korda. Minu blogi läheb korda. Jah, tavaliselt negatiivsed kommenteerijad kirjutavad umbes: “Sul on nii mõttetu blogi. Sa oled ise suht mõttetu.” Aga nad tulevad aina jälle ja jälle tagasi ehk siis, miski siin peab olema midagi sellist, mis neid alati siia tagasi toob. 
Mulle meeldivad arutelud. Jah, mitte alati ei ole suutnud vastata ma täiskasvanulikult ja viisakalt. Vahel vastan ülbelt, vahel saadan kukele, vahel vastan sarkasmiga, kuid liiga ei taha ma kellelegi teha. Ma proovin end iga päev parandada, olla parem ja analüüsida kõik kommentaarid läbi. Mõelda enne, kui vastan. Ma pole “lärtsuja” ja “klähvija” tüüpi inimene, aga ma armastan õudsalt sarkasmi ja mul on kurb meel, kui inimesed kõike nii tõsiselt võtavad. Igas päevas on midagi uut õppida. Mina teen vigu ja teevad seda teised. See on elu. 

Lõpetuseks küsin aga, mida teie silmad kannatavad blogides lugeda ja mida mitte? Kus on piir? Kas seda üldse on? 

Kommentaarid

  1. Preeria Kyylik says:

    Lugeda kannatan pea kõike, v.a puhast poliitikat. Hoopis teine asi on aga tüütud ette kargavad reklaamid, mis panevad loobuma huvi pakkuvatest postituste lugemisest, sest ei viitsi mobiilis nendega jännata. 😀

  2. Jane Almers says:

    Kas telefonis pole võimalik adblock sarnast asja peale panna? Või teine soovitus- kliki peale ja enam nad ei avane. Vähemalt mul toimib, kui teiste blogisi sirvin. 🙂

  3. Anonüümne says:

    Ma vahepeal arvasin ka, et Su blogi on nii mõttetu, sest lugeda polnud midagi. No iseenesest oli aga kõik oli suhteliselt igav 😀
    Hakkasin uuesti jälgima siis kui mõtisklesid, et teed sellest kaalujälgimis blogi. Siis tundus juba asi huvitavam, kahjuks nüüd kuidagi soiku jäänud?(või olen vahepeal midagi lugemata jätnud?)

    Üldiselt nagu ikka siis skandaal ja draama müüb. Aga ilma selletagi oleks põnev lugeda nt:
    * korteri otsingud(või juba leitud?)
    * kolimine 2väikelapsega al kuidas võtavad uue koha vastu.
    * pakkimine kolimisel
    * teismeea seigad
    * tee müüdi katseid(al riisivesi paneb juuksed kasvama/joo seda vett ja kilod kaovad jne) Delfis ju hulgaliselt mingeid nipi postitusi, mida tuhanded naised loevad. Keegi võiks ära katsetafa ka 😀

    Ma loodan, et see polnud negatiivne kommentaar ja said mõne mõttegi juurde. Üldiselt ajaviiteks mulle meeldib vaadata, mida kirja oled pannud 🙂

  4. Anonüümne says:

    Mina loeksin kõike.. Lastest, elust,söögitegemisest jne. Ka seda millist rasestumisvastast vahendit kiidad, mida laidad? 😀 Kuidas koolis läheb, mida mehega koos vabal ajal teete jms 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Nendest suhetest

Ma tegelikult mõtlesin esialgu instagrami nunnu pildikese panna ja seal all arutleda sel teemal, aga [...]

Jep, ma olen….

Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]

2 kommentaari

Kas on ikka pointi uuesti abielluda?

Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]

10 kommentaari

Kuidas ma siin nutta lahistan

Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]

3 kommentaari

Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa

Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]

12 kommentaari

Sellest imelisest talvest

Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]

Liiga positiivne postitus, et lugeda

Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]

10 kommentaari

Keha pärast keisrit

Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]

13 kommentaari

Beebimulli postitus

Oi, mis kirjutamistuhin mul peal on! Sõbrannale (ausalt ei ole müsteerium-sõbranna, keda ma siin aegajalt [...]

5 kommentaari