mis edasi saab?

 Teate, ma olen teiega nüüd üdini aus. Ma ei tea, mis toimub, aga ma tunnen, et see kirjutamisepisik jääb minu jaoks aina võõramaks. Kunagi tahtsin ma olla next Mallukas. Mitte selles mõttes, et ollagi tema kui inimesega üks-ühele vaid ikka blogimise mõttes- omada sama palju lugejaid, olla sama hea blogija, kirjutada sama ausalt ja elavalt. Tõstan käed ja tunnistan- ma ei suuda! Üks hetk ma tunnen, et minust voolab välja erinevaid teemasid, millest kirjutada ja annan ainult sõrmedele tuld, et seda kõike ka teiega jagada.  Teine hetk ma tunnen, et blogimine on viimane asi, mida ma teha tahan. Ehk vajab see koht siin mingit suuremat laadi puhastust? Ehk hakkab see paks nahk õhemaks muutuma? Kes teab, aga ühes asjas olen ma kindel- midagi peab muutuma. 
Ma tunnen, et ei taha enam nii edasi minna- reklaampostitus, üks pastakast välja imetud postitus, jälle paar reklaampostitust, mingi ninn-nänn vahele ja siis jälle ei-tea-kes-või-mis sorti postitus. Ma olen muutunud nõrgemaks. Ma ei ole blogimises nii enesekindel kui näiteks aasta tagasi ja eks sellel ole ka omad põhjused. 

 Meie perel on plaanis üks fotoshoot ühe megahea fotograafiga ning ma olen seda juba pikisilmi oodanud. Algselt oligi tegelt plaanis tagasi blogi juurde asuda peale seda pildistamist, sest ma oleks soovinud endale uut päisepilti- midagi originaalsemat kui enda nimi ja liblikas. Loodame, et oktoobris saab see pildistamine tehtud. Teine asi, mida ma teha tahaks, on kolida blogiga kuhugi khuulimale lehele, mis ei oleks nii tavaline, ühekülgne ja igav, kui seda on blogger. Ehk täiesti uus domeen ja veebimajutus? Ma tahaks blogi kujundust muuta täielikult, samas mitte nii palju, et siin navigeerimine muutuks keeruliseks või teil oleks kuidagi raskendatud lugemine. 

 Seega, ma ei garanteeri, et sattun siia nüüd igapäevaselt, aga mu peas keerleb palju uusi mõtteid, mida ja millest siin blogis kirjutada peale kujunduse muutmist. Väga päevakorras ja lahe idee minu jaoks on teha laive ja rohkem videpostitusi. Thumbs up ja olge khuulid! 🙂

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Minu meelest olen sarnast postitust “sada korda” siit blogist lugenud. Siis sa kaod ära ja ilmud taas,et näidata hulk odavaid riideid. Mida seekord muudad? Äkki vahepeal ära telli Hiinast, lõpeta see koostöö ja ära võta vahepeal uusi. Kogu ennast ja tule kirjuta oma mõtteid elust ja maailmast,mitte Hiina kaltsudest ja pudeli veinist. Aga enne muutust ei usu kui näen…

  2. Anonüümne says:

    Võiksid kirjutada koerast – kuidas tekkis mõte koer võtta, kust ta pärit on, kuidas temaga hakkama saate jne.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari