***

Mu nahka kaunistavad nüüd…

…tätoveeringud! Lausa kaks tükki. Mulle on tätoveeringud alati meeldinud täiega, aga ma ei olnud kunagi kindel, et ma midagi sellist oma kehale tahan. Need on siiski ju põhimõtteliselt jäädavad. Okei, eemaldada saab, aga see ei kõla just mõnusa protseduurina eks.

Seega olengi ma lihtsalt imetlenud teiste omi ja ise lihtsalt…. edasi eksisteerinud. Kuigi jah, arvestades, et mul neli last on, kes on rohkem jäädavad kui tätoveeringud ja neid nii naljalt ei eemalda eks, siis mis need mõned tätokad ära ei ole mu kehal. Ja see Kodutunde tempel, mis terve ülejäänud elu mu otsa ees on. Mitte, et selles midagi häbiväärset oleks, aga noh… teate ju isegi. 😀

Järgmine raske samm on idee. Mida oma kehale lasta teha? Tahaks ju midagi ainulaadset, midagi, millel on mõte. Midagi tähendusrikkat. Tõsiasi on see, et kui su pea on tühi nagu hilisõhtune lehmaudar, siis sa lihtsalt lõpuks mõtled üle.

Ma valisin selle tee, et võtsin lihtsalt midagi ilusat ja mis mulle täiega meeldisid. Alati ei peagi kõigel tähendus olema. We only live once, you know. 😅

Valisin mingid suvalised pildid, suvalt inimeselt ja kõik. Inimest polnud ka raske leida – iga kolmas pakub sulle miskit. Minu vannitoas tegin asja ära ja kõik. Olemas.

Kukkusid välja väga kaunid ju? Ma loomatätokatest erilises vaimustuses ei ole, aga need on täitsa okeid ja värvid ka nunnud. Me ju elame korra. Mis seal ikka. 🙂

Aa, kas ma ütlesin, et paigaldus oli imelihtne? Võtad kile maha, paned nahale, märja rätikuga üle ja voilaaaa – olemas!

Tulemus on väga ilus ja ma natuke juba mõtlen, et tahaks päriselt neid oma nahale. Kas just selliseid pilte, aga midagi nagu tahaks. 🙂

8 thoughts on “Mu nahka kaunistavad nüüd…”

  1. Hei, väga ilus. Tahtsin küsida kas sul varem henna tattoo ka olnud on?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga