Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist nimetab. Mul endal on ka mõnede asjade osas selline teistsugune tunne sees.
No nt oma suhtes – kunagi alati, kui midagi kehvasti oli, siis sees oli kohe selline tunne, et midagi on kehvasti. Füüsilisi tõendeid justkui polnud, aga sisetunne ütles, et krt, mees on millegagi hakkama saanud, mis mulle kohe üldse ei meeldiks. Ja alati ma kaevasin selle sisetunde ajal tõe välja ka. Ja oligi nii, nagu sisetunne ütles.
Ma väga harva usun sellesse, et meie kehas on mingi sisetunne, mis meid hoiatab millegi/kellegi eest või mis tahab meile midagi öelda.
Mul oli kunagi üks sõbranna, kes armastas oma sisetunde kohta öelda, et “mu per*se ütleb, et…”
Ja siis ma too aeg nii naersin selle üle, et kellegi tagumik temaga sisekõne peab, aga nüüd pean iseenda üle naerma, sest mu tagumik on hakanud ka minuga viimasel ajal rohkem suhtlema kui mu abikaasa. 😅
Nimelt on mul juba mõnda aega selline kummaline olla. Mingi kahtlane tunne, nagu kohe või varsti juhtuks midagi halba. Ahjaa, ma pean mainima, et see sisetunne on ka tegelikult üks vastik tegelane – alati on teda tunda siis, kui see on negatiivne. Sellist positiivset, et oh, midagi head juhtub, tunnet… Ei mäleta küll, et oleks tundnud. 😅
Aga jah… praegu on küll selline niru värk selle tundega. Ja ärevus kaasneb ka muidugi, sest keha iga rakk karjub, et midagi halba on saabumas ja ega ei tea, kust poolt seda nüüd oodata on, sest rohkem infot mu tagumik mulle jagada ei taha.
Eluke ise sessuhtes on normaalne. Millegi üle nagu hädaldada pole ja kõik on tiptop, mõnus, et nüüd teadlikult teaks, et midagi on pekki minemas.
Teil ka nii olnud? On siis midagi juhtunud? Mida?
Ja selle halva eelaimduse tõttu olen ma nii tundlik ja vastuvõtlik ka kõige osas – tahaks lihtsalt kerra tõmmata ja looteasendis kuskil koopas nii kaua lesida kuni see tunne kaob, sest eee häirib tavapärast elurütmi päris palju.
Teadagi ju, et mida kardad, seda tõmbad ka ligi, seega ma kuidagi ikka üritan seda tunnet tšillilt võtta (nii palju, kui see võimalik on), et ah, see on norm ja küll üle läheb.
Ma lausa näen tihti mingeid vastikuid unenägusid ka lisaks sellele tundele kui midagi halba on juhtumas ,mõnikord võib see olla ka täiesti x olukord ja väike asi aga ikka nii juhtub enne .
Mul raseduste aeg see, et näen õudukaid unes. Või siis näen koguaeg, aga raseduste ajal jääb kuidagi meelde ka. Mine sa tea. 😅
See on täiskuu mõju 🙈
Kui kaua seda täiskuud veel on? Ma mitu nädalat juba vaevlen selle nõmeda tunde käes. 😅
Ei tea 🙈 aga tundub, et inimesed ei oska täiskuu mõjudega sõita enam 🙄 seega tasub ettevaatlik olla autoga. Kellele keeratakse jaburalt mitmeid kordi ette, kes ei taju foori värve ja ajab punase rohelise pähe sassi. Seega ole ettevaatlik. Mina sain rasedana oma esimese matsu kirja eile. Nagu välk selgest taevast. Ei olnud mul mingit halba eelaimdust. Süüdistan siin täiskuu mõjusid, mis naiste pea sassi ajab 🫣 Teise auto roolis oli naisterahvas.
Eelmine nädal nii mul oli eelaimdus et midagi halba on juhtumas ja ei teadnud midagi mis on, aga siis jõudis üks hommik kätte kui olin lapsed lasteaeda ära viinud ja hakkasin koju tulema aga koju ei jõudnudki kui juhtus autoga avarii. Aga jah alati kui midagi halba on juhtumas või tulemas siis sissetunne annab märku. Heade asjadega nii ei ole.
Ma näiteks teadsin ette, et mu lapse tädi sünnitab keisriga. Kuigi see selgus alles sünnitusel tal.. hiljem, kui laps käes oli ja ütles siis mul oli küll wow effekt🫢
Mu sisetunne reetis, et mees petab mind, ja nii tuligi välja, mis kõige nõmendam, et kõik peale minu teadsid.. usun sisetundesse nüüdsest😀
Ojaa endal ka raseduse ajal jäi nagu film meelde alati unenägu 😂