munad kurgus ehk haigus ei hüüa tulles vol 2

Hommikul ärkasin üles ja ma tundsin, nagu ma oleks kaks kanamuna alla neelanud. Kõri pealt lasin sõrmedega üle ja tundsin muhku.. nii ühel kui ka teisel pool. Ja siis ma neelatasin.. ja kõrist voolas läbi jube valu. Mul oli selline tunne, et need piinad ei saagi kunagi otsa.

Kui ma eile sain kõrgest palavikust lahti ja sisikond ka enam ei valutanud, lihased samuti, siis täna hommikul ärkasin ma kerge palaviku, tugeva kurgu- ja peavaluga. Eksole. Ei ole see paranemine üldse nii roosiline.

Saatsin juhatajale sõnumi, et enesetunne küll parem, kuid mitte nii hea, et oleksin võimeline täna tööle tulema ja nii ma koju jäingi. Homme on mul niigi vaba päev ja kasutan nüüd neid kahte päeva võimalikult palju enda ravimiseks, sest ma tõesti ei taha haiguslehte võtta, veel vähem tahan ma seda jubedat haigust kannatada. Ma tahan tööle!

Kukkusin hommikul teed jooma ja võtsin kohe paar head tassitäit. Kurk muutus pehmemaks ja ma sain isegi magada. Magasin kauem, kui mees ja lapsed, sest tõesti.. nende päevade jooksul ma tundsin, et ma saan rahus puhata.. magada ja seda ma tõesti vajasin. Olen ma ju ometi öösiti tuhat korda üles ärganud küll ühe või teise valu peale. Küll nuttes, küll sonides. Kaua võib, eksole? 😀 

Kui ma sain oma une täis magatud, oli mul kohe palju-palju parem olla ja hakkasin mõtlema sellele, et mul on töö juurde pükse vaja. Tööl peame kandma tumedaid pükse. Mul olid mustad retuuspüksid, kuid kuna vaja pidevalt kummardada või kükitada või painutada, siis nad rebenesid mul pee pealt ja oli uusi vaja. Sain uued, kuid nad on natuke ebamugavad- vaja pidevalt pükse üles tõsta. Seega ma otsustasin, et tahan endale selliseid mugavad, mida ei pea pidevalt sättima. 

Nii suundusingi kodu ligidal olevasse kaubanduskeskusesse ja sain sealt Seppäläst endale mõnusast materjalist.. ma ei ütleks, et mustad vaid väga tumehallid venivad teksad. Ja ma olin ülimalt rahul. 

Hetkel ma istun teleka ees, vaatan Top Geari, üks laps magab, teine üleval- lasteaeda neil homme minekut pole, sest mul vaba päev ja mõtlen, et vajan vist ühte teed (munad hakkavad paisuma :D)

Head ööd, sõbrakesed! Ma blogin natuke edasi, et oleks homme ka midagi lugeda, juhuks kui ma siia ei satu (teen töö ette ära)

Kommentaarid

  1. Raquel Kulijev says:

    Tee ei ole mingi ravim. See on hetkel leviv haigus ja sain isegi selle enda nahal tunda. Alguses üritasin ka uuesti tööle minna aga siis 40 palavik pani ümber mõtlema. Andsin kehale puhkust ega jooksnud tagasi, sest lõpuks jääd kordades rohkem haigeks. Helista perearstile ja las kirjutab äkki mõne rohu? Ja kurista soolaveega, mega rõve aga aitab

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Millest mitte keegi ei räägi sulle…

Kell on 03.01. Vaatame siin Oliveriga tõtt ja mul tiksub hingel üks teema, millest hakkasin [...]

15 kommentaari

Kuidas minust kuue lapse emme sai

Tegelt ikka veidi on ebareaalne mõelda, et MUL ON KUUS LAST! Nagu… ma poleks elus [...]

10 kommentaari

Kuidas ma oma keha tagasi igatsen

Facebook viskas mulle mälestuse aastatagusest ajast ette: Ja ma hakkasin mõtlema kohe kahele asjale, mida [...]

Kuidas me end siin haiglasse pakime

Uhh! Korralik ärevus on sees. Juba loetud päevad ja minust saab kuue lapse emme! Seekord [...]

6 kommentaari

Kuidas ma siin nüüd tuhande euroga põrandat puhastan

Mulle või mis mulle, meile toodi eile koju uus abiline – Hizero põrandapuhastaja. Ega endal [...]

Uus aasta, keiser ja muud mõtted

No hei! Aasta on uus. 2025. Eelmine aasta oli ju ka tore – omade tõusude [...]

5 kommentaari

Kuidas sellel nutiajastul laste silmi kaitsta

Kui mu lapsed ei käiks kodust 20km kaugusel koolis, siis neil suure tõenäosusega telefone ka [...]

1 kommentaar

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

10 kommentaari

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]