Nagu puhkus palmide all, vist

Sponsoreeritud

Ma lähen siin haiglas vist vaikselt lolliks, sest hetk tagasi (eile siis) pidasin ma lahedaks mängida peenikese häälega jänest. Jah just, jänest.

Hehe, tegelt asi nii hull ei ole. 😀

Mõtisklen siin selle üle, kuidas viimase nädala jooksul olen saanud pühendada ennast vaid ühele lapsele. Kodus on see väga harv nähtus. Ikka pean end mitme rübliku vahel jagama ja paratamatult saab kõige väiksem hetkel ka kõige rohkem tähelepanu. Kodus ja mujal.

Vahel oleks tegelikult väga hea võtta üks laps ja temaga koos midagi teha. Järgmisel päeval järgmine ja nii edasi… Mulle meeldiks leida aega tegeleda kõigi lastega individuaalselt, kui suuremad vaid seda soovks. Ma olen üritanud ikka nende “kampa” sulanduda, nende maailma tundma õppida, aga ega nad väga vedu ei võta. Maalime, loeme raamatuid ja sellised õpetlikud tegevused teeme ikka koos. Oi, kuidas neile meeldib koos emmega raamatuid lugeda ja papagoid mängida. Oi, kuidas neile meeldib maalida. Tulevased Picassod, ma ütlen!

Aga kui ma tahan nendega mängida, siis nad konkreetselt ei taha ja tihti on põhjuseks see, et a) ma ju ei ole laps! b) ma olen igav, c) mul ei ole oma mänguasju kaasas d) ma ei oska mängida.

Eks nad ole juba ka selles vanuses (issand, kui vanalt see kõlab :D), kus tahavad rohkem iseseisvad olla. Katsetada erinevaid piire. Maailma tundma õppida. Raimond on jube kaisuhull. Ripub üsna tihti mu küljes, ja palub musi või kalli. Kui lasteaeda lähevad, on samuti kalli ja põsemusi tähtsal kohal, ega ilma selleta rühma ei jääda. Hendrik kaisutab koduseinte vahel meelsasti ja kui hommikuti tahab Raimond lasteaias teiste ees põsemusi ja kalli, siis tema muidugi ka, aga pigrm garderoobis, kus keegi ei näe. 😀 Nojah, arusaadav. Kuuene on ju päris suur juba ja ma ka ei tahaks, et teised sõbrad näeksid, kuidas ma oma emmet musitan-kallistan.

Vahel on tõesti hea end välja lülitada mitmikrežiimi pealt, anda ohjad käest ja keskenduda ühele. Hetkel on mul nagu puhkus. Ma ei pea koristama, ma ei pea süüa tegema, ma ei pea mitut last kantseldama, ma ei pea koeraga väljas käima. Ma lihtsalt olen ja pühendan end beebile. Laen akud täis, et Hendriku ja Raimondi jaoks täisvõimsusel olemas olla, kui koju saame.

Tunnen seda lähedust enda ja Kristoferi vahel nii hästi. Me räägime palju, me naeratame üksteisele palju, teen teatrit, mängin klouni. Hea vaheldus, ma ütleks, aga igatsen ikkagi oma teisi kutte ka. Nii halb on nendest eemal olla.

Veel enam, et haigla lapsi ei lubata. Vaid terved täiskasvanud külastajad. Saan täiesti aru ka. See on lihtsalt kohutav, kui palju on haigeid hetkel. Kui me siia tulime, oli EMO osakonnas päris palju lapsi ootamas. Kahju oli kohe vaadata. Gripp möllab.

Ma pesen ka käsi peale igat toimingut, et ükski pisik rohkem Kristoferini ei jõuaks. Kõik on hetkel hästi, ja loodan südamest, et nii see ka jääb.

http://https://youtu.be/T1FU-Y7OM0Q

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

5 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari

Kuidas see ikka on nii julm, et igal lapsel pole oma tuba

Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud [...]

4 kommentaari