Teate, meil on mure. Raimondiga. Juba tükimat aega.
Raimondiga tegin ma selle vea, et lasin tal üsna tihti magada enda voodis. Isegi, kui ma teadsin, et oleks paras aeg ta oma voodisse kupatada.
Üks hetk selgus, et ta ei taha narivoodis magada, kuna ta ei näe oma venda sealt. Tema magas all ja Hendrik üleval.
Nii me otsustasime Tallinnas elades narivoodi võtta lahti kaheks eraldi voodiks. Neil oli täiesti oma tuba ja ruumi oli ka korralikult. Võtsime voodid lahti ja asi nagu lahenes. Õhtuti läksid nad ilusti magama, aga hommikul ärkas Raimond ikkagi meie voodis. Tekkis uus probleem – pimedus. Talle ei meeldinud pimedas toas magada ning otsustas öösel emme-issi kaissu pugeda.
Seejärel soetasime soolalambi, mis iga öö lakkamatult nende kapil põles, lootuses, et ehk see aitab kuidagi Raimondit. Neid öiseid rännakuid jäi tõesti vähemaks ja aina rohkem magas ta terve öö oma voodis ilusti. Vahel ikka ärkas ja pobises seal omaette, kuid üldjuhul tundus asi lahenenud olevat.
Saime oma päris kodu. Kolimise käigus mõtlesime, et paneks nari uuesti kokku. Lahtiselt mahuks nad ka ideaalselt nende tuppa ära, kuid teise variandina oleks kuttidel ju mitu korda rohkem mänguruumi. Otsustatud-tehtud!
Lasin lastel valida, kus keegi magada tahab. Õnneks vaidlema nad ei hakanud. Raimond tahtis üleval magada ja Hendrik all.
Juba esimesel ööl hakkas sama probleem pihta. Raimond tahtis lampi põlema. Egas tegelikult väga ei taha niisama põletada, sest uste puudumise tõttu häirib see valgus kõigi und. Veel enam, et meie toad nii lähestikku on.
Sai siis öösel Raimondi hääle peale üles ärgatud, lamp põlema lülitatud (tavaline laualamp, soolakas oli ära pakitud kuhugi), voodisse tagasi mindud, oodatud, millal Raimond magama jääb ning siis lamp uuesti kustu pandud. Kõlab jube tüütult eksole?
Selline edasi-tagasi käimine väsitab korralikult ära ja veel enam, et mul on niikuinii voodist üles tõusmisega probleeme, tänu suurele kõhule.
Mingi aeg viskas mulle Facebooki avalehele pilt ühest lahedast öölambist. Pikemalt uurides selgus, et tegemist on täitsa nutika lambiga. Kirjutasin Innovative Kids lehele (link!) ning uurisin selle kohta.
Tegemist on öölambiga, millel on helisensor ja taimer. Lampi on võimalik jätta põlema terveks ööks või valida automaatne väljalülitus. Kuna lamp on helisensoriga, reageerib ta häälele – lapse ärgates läheb öökull põlema 5 minutiks.
Nii lambikaar kui ka öökull on reguleeritava valgustasemega – üks näiteks unejutu lugemiseks ja teine uinumiseks.
Lambil on olemas nii patarei võimalus kui ka juhtmeühendus (adapter on tootega kaasas).
Juba esimesel ööl sain kinnitust, et see lamp on taevane kingitus. Öösel ärkasin selle peale üles, et Raimond oma voodis lobiseb. Nägin, et lamp läks põlema. Jäin tukkuma. Mingi hetk ärkasin üles, toas oli vaikus ja pimedus ehk lamp oli tõesti kustunud ise.
Härra ütles, et lamp võiks mõnda unelaulu mängida, oleks kindlasti veel kasulikum ja mugavam.
Tootekirjelduse ja tutvustava video leiad siit (link!). Lisaks on seal kodulehel veel hulk nutikaid tooteid, kuidas lastega elu kergemaks muuta. Soovitan pilgu peale visata.
Sa kirjutaks nagu meie vanemast pojas. Kõik täpselt sama. Meie voodi-narivoodi-pimeduse kartus jne. Appiiii, pean ka selle lambi saama.
Kas see valgus liiga ere sinine ei ole? Küsin sest mitmetes teadussaadetes on räägitud, et selline valgus häirib ajus melatoniini? tootmist, mis on uinumiseks vajalik. Aga väga tore muidugi, kui sellest lambist on abi. 😀
Kusjuures ei ole. Valgustab vähem, kui meil soolalamp näiteks ja Raimond nõudis, et isegi heledamaks tsipa paneksin, aga näed, ei saa veel erksamaks. 😀
+ ta on tegelikult halli värvi. Sinise tooniga on ka olemas, aga valisin pigem sellise mahedama. Kaamera püüdis natuke sinist kinni.. ma ei tea, kust. 😀