Teate, päris imelik, et ma seda ütlen, aga ma reaalselt naudin imetamist. Ma eelnevate laste imetamislugusid ümber ei hakka rääkima, enamus vast teavad, et need pole minu jaoks meeldivad olnud, mistõttu on siiani imetamine minu jaoks üks vastik, ebamugav ja valus tegevus. Kes lugenud pole, saab seda teha SIIN.
Aga ma ütlen, et imetamine oli vastik, ebamugav ja valus tegevus siiani…. Sest täna, Adeelega, ma naudin seda tegevust. Ma ei tea, kas asi on selles, et neljas laps on tüdruk või juba teisel päeval peale Adeele sündi otsustasin ma haiglasse kutsuda imetamisnõustaja, et see asi paika saada, aga midagi on muutunud.
Jah, esimesel päeval, kui laps rinnale pandi, polnudki nagu midagi hullu. Eks ma pelgasin küll, sest eelnev kogemus just kõige parem polnud. Kartsin jälle katki ja veriseks imetud nibusid, mis põrgupiina valmistavad. No muidugi katki nad olid ja valusad ka, sest piima mul rindades kohe polnud ja nii ta seal istus tissi otsas ja lihtsalt imes… Räägitakse küll, et alguses on ternespiim, millest laps kenasti kõhu täis peaks saama, aga minu oma oli ikka rahutu. Võib-olla oli tal lihtsalt imemisvajadus…. Lutti ma väga anda ei tahtnud alguses ega taha siiani. Mõned korrad on saanud.
Teisel päeval läks imetamine kuidagi lappesse. Vasakut rinda ei tahtnud nagu üldse enam võtta. Parem oli katki imetud ja seda ei tahtnud ma ise anda, et nibu natuke paraneda saaks. Ja kuna ma nägin, et okei, kõik hakkab nihu minema, võtsin tuttava imetamisnõustajaga ühendust ja kutsusin ta haiglasse.
Saime üsna hästi asja paika ja mul ei olnudki enam valus. Ka vasakut rinda hakkas Adeele kenasti võtma. Võib öelda, et peale imetamisnõustaja külastust läks kõik ülesmäge. Ma kartsin küll, et äkki ma üksinda hakkama ei saa, aga järgmise imetamise ajal oli ka kõik super.
Te kindlasti mõtlete, miks ma haiglast abi ei küsinud. Teate.. mul peale Kristoferi sündi oli seal nii paha kogemus, et ma lihtsalt pelgasin ja kartsin, ütlen ausalt. Kristoferi imetamisega ei läinud kõik üldse hästi, ma nutsin seal palatis kõva häälega, nibud olid katki ja verised, aga õde oskas mind ainult nii palju aidata, et sakutas nibu lapsele suhu ja ütles “no näed, saad hakkama küll!” ehk siis minu niigi katkistele rindadele läheneti nii jõuliselt ja tugevalt, mis tekitas mulle omakorda veel rohkem põrguvalusid.
Ka nüüd pelgasin ma abi küsida, sest Paides on üks naistearst, kes konkreetselt tuleb su nibusid pigistama ja väänama, et näha, kas piima ikka tuleb. Ma olen kuulnud, et ta teeb paljudega seda, nagu nii öelda piimakontroll enne haiglast väljasaamist ja kui mu nibud on niigi katki ja meeletult valusad, siis uskuge mind, kui keegi neid veel oma sõrmedega pigistama ja väänama hakkab – see pole üldse mõnus.
Aga seal haiglas oleneb muidugi palju ka sellest, millised õed-arstid sulle satuvad. Järgmisel päeval, kui mul piimapais tekkis, oli seal keegi ämmaemand Jege või Jegi, ma ei mäletagi, aga väga õrnalt lähenes mu rindadele. (Ok, see kõlas imelikult ?). Tõi geelikotte, millega jahutada. Andis igakülgset nõu ja käis koguaeg uurimas, kuidas mu rindadel olla on. Samas, kui eelmine vahetus ei uurinud kordagi, kuidas imetamisega hakkama saan ja vaat, et isegi solvuti, sest imetamisnõustaja kutsusin.
Mul oli endal ka natu paha tunne, et ma abi mujalt otsisin, aga kuna ma aimasin, et imetamisnõustaja vast mulle rohkem haiget tegema ei hakka, otsustasin proovida. Ja tõesti – ta oli samuti megaõrn ja ettevaatlik. Nii, kui imetamisel valus oli, andis juhiseid, mida edasi teha ja kohe läks paremaks. Ma väga väga soovitan, kellel sama hirm ja nibud on ühed keha tundlikumad kohad. Lihtsalt on inimesi, kes lähenevad asjale teistmoodi. 🙂
See imetamisnõustaja on noor inimene, tal endal on ka laps ja meil kohe jutt hakkas jooksma. 😀 Seega, kes kontakte tahab, ta elab Paides, aga Järvamaa piires teeb ka kodukülastusi, siis andke aga märku, jagan lahkelt, sest ma usun, et tänu temale, saan mina, nüüd, alles neljanda lapsega nautida rinnaga toitmist. Päris tõsiselt. Ma ise ka ei usu, et seda ütlen. ?
Tänaseks on piimakogus rindades vähenenud, aga ma siin hoolsasti pumpan ja iga 2h tagant panen rinnale ja mida kõike ma veel ei tarbiks, et piima aina juurde tekiks, sest see on nii mugav ja mõnus tegevus. Palju mugavam toitmisviis, kui mingite segude ja pudelitega mässata. (mis ei tähenda, et ma pudeliga toitmist ei tolereeriks, absoluutselt mitte, see on iga ema oma valik! ?)
Esimese lapsega olid ka nibud lõhki ja verised julm kui valus see oli. Teine sünnitus oli keiser ja imetamine polnud üldse valus. Ise arvan, et valuvaigistid leevendasid seda. Ei olnud kordagi lõhki ega verised ja null valu
Minul aitas rinnapiima juurde tekitada pidev vee joomine ja samuti jòin päevas mitu mitu tassi Hipp mama imetamisteed ,see isegi kòlbas juua ka ?
Mul ainult korra nibu verine olnud ja seda siis kui lapsel hambad tulid ja ta hammustas mind, ma siis alguses arvasin, et nüüd ongi kõik, aga õnneks ta sai aru, et pured ei tohi ja sain päris pikalt edasi imetada pärast seda. Mulle endale meeldib imetada. Selline armas koosolemise aeg.
julgen soovitada -osta mamma teed joo -see tekitab piima -palju ja loomulikult lisa halvaad voi soo igapüev natuke
Mul sündis esimene laps detsembri alguses Tallinnas. Olin ka hädas imetamisega, laps ei saanud nibukaitsmeta imetud. Kaitsmega sai kenasti nibu kätte. Haiglas kasutasin korduvalt ämmakate abi ja palusin näidata ikka seda imetamist ilma kaitsmeta. Kui nemad lapsele nibu suhu panid, siis sai laps kenasti kätte, kui ise panin, siis ei saanud… Lõpuks haiglast lahkudes andsingi ühest rinnast istudes nibukaitsmega ja teisest pikali nibukaitsmeta.
Ilma nibukaitsmeta sain mõlemast rinnast imetada ca 3ndl peale lapse sündi. Ise tahtsin, et saaksin imetada istudes ja nüüd nii ongi, et nibukaitsmeta ja istudes saab beebi mõlemast rinnast kenasti söödud.
Eks ta vajab ka aega õppimiseks. Rõõm kuulda, et seekord imetamist naudid. Mina pelgasin ka väga seda algust, sest väga tundlikud nibud, aga õnneks läks valu kiirelt mööda ja lapse võte oli kohe õige. 🙂
Jõudu ja jaksu teile! Loodan, et kaal hakkab nüüd kenasti kasvama ja saate peagi koju. 🙂
Kas oled proovinud nibukaitsmeid? Kuna mul keelati veriste nibude pärast päevaks üldse imetamine(pumpasin selle ajal), siis pärast kasutasin üle kuu imetamise ajal nibukaitsmeid. Nibukaitse on ka sellise unise beebi jaoks hea, sest piim koguneb sinna nibukaitsesse isegi kui laps ei ime ja uneleb rinna otsas. Ehk siis saab kiiremini rohkem piima kätte.