Täna oli selline kentsakas päev. Hommikul tõustes andis pea eilsest natukesest rummist märku ja veel mornimaks muutis päeva see, et homme peab juba tööle minema. Tegelikult ma peakski juba vähem kui 7h pärast tõusma, aga ma olen hetkel siin ja kogun tänase päeva mõtteid kokku.
Härra tegi reedel Selveri köögis tellimuse ning meie üllatuseks saime täna juba sellele järgi minna. Ega otseselt mingit põhjust polnudki, et pidutoitu tellida, aga õnneks tegime selle tellimuse õigel ajal, sest hommikul helistasid vanemad ja teatasid, et nad tulevad Tallinna ning meile ka külla.
Alguses läksid nad muidugi paariks tunniks Tabasallu ratastega sõitma ja siis meie juurde. Meie jõudsime sellel ajal tube natuke vuntsida ja Selverisse minna. Sinna minnes jäime hullu paduka kätte ning ei tahtnudki pärast sealt ära tulla, aga kuna õde ootas meid kodu juures, siis pidime veidike kiirustama. Võtsime oma kringli, salati ja köögiviljavaagna, ostsime koju muud kraami ja hakkasime kodu poole liikuma. Muidugi vihm meie plaane ei arvestanud ja nii me olimegi vahepeal kuskil varjus, sest sellist padukat tuli. Hendrik hakkas vahepeal kartma seda tohutut müristamist. Küsis lausa, et kes seal üleval sellist häält teeb.
Vihma jäi vähemaks, meie jooksime järgmisesse poodi, et natuke kuivas olla ja vaatasime bussiaegu. Jooksime edasi bussi peale. Bussi pealt maha ja kodu poole. Kõndisime Hendriku ja Raimondiga kõnniteel, kui meist möödus maastur. Võite arvatagi, millise laine alla me jäime. See maastur ei sõitnud kindlasti linnale kohase kiirusega vaid hulga kiiremini ja sellest laine kõrgus ka tingitud oli.. mulle umbes puusani? Jep. Muidugi ei läinud minu kulm kortsu ja keskmine sõrm tõusta ei tahtnud, mulle ja ka lastele pakkus hoopis see nalja. Saime korralikult hüpata, kui autod möödusid ja meil kõigil olid õnneks kummarid ka jalas. Mõtlesin, et tühja kah neist heledatest pükstest. Milleks iga pisiasja pärast vinguda või toriseda? Ilmselt poleks ma nii positiivselt meelastatud olnud, kui oleks kuhugi tähtsasse kohta minek. 😀
Viimased postitused
Jep, ma olen….
Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]
Kas on ikka pointi uuesti abielluda?
Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]
9 kommentaari
Kuidas ma siin nutta lahistan
Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]
3 kommentaari
Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa
Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]
12 kommentaari
Sellest imelisest talvest
Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]
Liiga positiivne postitus, et lugeda
Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]
10 kommentaari
Keha pärast keisrit
Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]
13 kommentaari
Beebimulli postitus
Oi, mis kirjutamistuhin mul peal on! Sõbrannale (ausalt ei ole müsteerium-sõbranna, keda ma siin aegajalt [...]
5 kommentaari
Millest mitte keegi ei räägi sulle…
Kell on 03.01. Vaatame siin Oliveriga tõtt ja mul tiksub hingel üks teema, millest hakkasin [...]
15 kommentaari