Kuna blogimine on mulle ka pisut nagu töö eest ja mõned postitused on juba tellitud, ei saa ma oma hingeelu kõrvalt kedagi alt vedada. Ega tahagi.
Minult uuriti mõnda aega tagasi, kuidas meie pere lapsed õues aega veedavad? Kas nad on rohkem toas või õues? Kas nad veedavad tihti aega nutiseadmetes?
Meie pere lapsed veedavad väga palju aega õues. Eelmine suvi mäletan päevi, kus hommikul varavalges seisid nad juba minu voodi kõrval ja teatasid, et lähevad õue mängima. Eks see oli alguse asi. Uus elukoht, uued lapsed, kõik oli uus ja põnev. Esmakordselt tundsid nad vabadust, sest Tallinnas või Paides ei lubanud ma kordagi neid omapäi õue. Isegi maja ette mitte.
Õues nad peamiselt mängivad palli (meil on korv-, jalg- ja võrkpall, lisaks sulgpallikomplekt), askeldavad liivakastis, sõidavad ratastega, hullavad mänguväljakul. Praegu on teemas ka igasugused veemängud – veepüstolid, veepommid, veesõda jne.
Õuemängud (link!) saatsid mulle mõned mängud, mida lastega õues läbi viia. Esimesena proovisime pisipõnni kroketit (link!) mis sai siin oma ja naabrilaste käsutuses vägagi populaarseks.
Pisematele on muidugi iseenesest lihtne reegleid seletada ent mitte alati ei taha nad nendest kinni pidada. Raimondile näiteks ei meeldinudki väga seda mängida, sest olid reeglid. Miks ta ei võinud koguaeg palli lüüa, et igast august läbi saada? Mõne mängu tegime reeglite järgi ja siis need pisemad lapsed, kellel reeglitest suva oli, võisid hiljem omamoodi mängida. Peaasi, et kõigil lõbus oli.
Hendrikule väga meeldis kroketit mängida ja teisedki lapsed käivad vahel küsimas, kas tohivad laenata ja mängida. Kindel mäng, mis lastele peale läheb ja õues põnevust ning nalja loob.
Mina isegi mängisin seda ja oli tõesti huvitav ning kaasahaarav ning boonuseks sai palju nalja.
Pakis oli veel vahva välimusega lendav taldrik (link!) , mida oli samuti väga lõbus lennutada. Kuna meie lastele joosta väga meeldib, palusid nad täiskasvanutel lennutada seda võimalikult kaugele ja nemad siis jooksevad ja püüavad kinni. Nagu pisikesed armsad koerakutsikad. 😀
Üldiselt ei ole mul väga raskusi nende õue saamisega. Piisab vaid sellest, kui ma ise lähen. Neile meeldib õues aega veeta. Toad püsivad ka üllatavalt korras alati vähemalt. 😀
Meil tehakse öösel kell 3 silmad lahti ja küsitakse õue,tegu on augustis kolmeseks saava neiuga,meeldib joosta,kiikuda,liivaga mängida,veega solberdada,vahel ka palliga mängida
Kas sa alles ükspäev dramaatiliselt ei teatanud, et sa ei blogi enam mõnda aega?:D
Naljakas on lihtsalt vaadata, kuidas peale sellist postitust tuleb endiselt sult postitusi nagu seeni pärast vihma?
Loe see postitus siis hoolikalt uuesti läbi, siis taipad, miks neid postitusi nagu “seeni pärast vihma tuleb”. Vabandan, kui mu postituste arv sinu elukvaliteeti mõjutab. Loodetavasti öösiti ikka magada saad. 🙂
Õnnelik perekond! Nendest lastest kasvavad terved ja tublid kodanikud igas mõttes. Tänapäeval lapsi nutitelefonist palli mängima või õue saada on raketiteadus ja sageli võimatu. Enamus vanemaid on alla andnud. Olid ajad, kui lapsed ei tahtnud hetkegi toas olla ja tuppa jäämine oli karistus. 😀 🙂