***

Peadpööritav külastus Tagurpidi Majja*

Mul oli tegelikult juba raseduse ajal mõttes Tagurpidi Maja Tartus külastada, aga siis ma kartsin, et ma ei suuda rasedana seda külastust ära händlida (hakkab paha jne) ja lükkasin plaani tulevikku.

Keset nädalat mõtlesime, et laupäeva võiks lastega veeta. Mitte, et me muidu ei veedaks, aga noh, nädala sees käisid nad kõik päevad lasteaias ja nädalavahetuseti oleme ikka kodused olnud. Õues käime kelgutamas või niisama jalutamas, aga seda, et kuhugi sõidaks ja midagi külastaks, pole ammu olnud. Mulle meenus vana idee minna Tagurpidi Majja ning tutvustasin seda ideed ka lastele.

Hendrik alguses ütles, et tema küll sinna ei lähe, kui ma talle Googlest pilte näitasin. Ütles, et tema ei taha tagurpidi olla. Raimond oli ideega kohe päri, talle meeldivad üldse uued asjad ja kohad.

Täna aga olid nad mõlemad jube õhinas, kui hommikul nad üles tõusid ja teatasin neile, et läheme Tagurpidi Majja. Tahtsid veel pilte vaadata ja olid mõlemad kindlad: “Jah, me tahame sinna minna!” No mis seal ikka, sättisime end valmis ja sõit Tartu poole võis alata.

Ma ütlen ausalt, et ei olnud jõudnud veel majja sissegi astuda, kui mul silme ees juba pöörlema hakkas. Sisse astudes see tunne süvenes veel rohkem. Kindlasti oli asi ka selles, et maja oli kaldus, mis muutis liikumise veel raskemaks. Kui esikus olime, saime laste üle korralikult naerda (teiste üle ei ole ilus naerda, aga minu lastel on oskus ka iseenda üle naerda! :D). Hendrik aina korrutas: “Vauuuu,vauuu, õuuuu, aiii, ääuu, kõik keerleb!” Raimond oli niisama lõbus ja jooksis ühest seinast teise, imiteerides kummituba. 😀

Mida rohkem me seal ringi vaatasime, seda halvem minul hakkas. Kui teisele korrusele jõudsime, pidin korraks seinale nõjatuma, et silme ees kõik korda saada. See on see, et pole harjunud maja ja selle sisemust tagurpidi nägema, eksole.Piletihind. Piletite kohta saab informatsiooni nende kodulehelt, www.tagurpidimaja.ee, aga meie ostsime perepileti (2 täiskasvanut + 1 laps), sest see tundus meie jaoks kõige soodsam variant, st et kuni nelja-aastase lapse eest maksma ei pidanud ja siis me olimegi seal mina, härra ja Hendrik, Raimond ja Kristofer tasuta, seega ei pidanud vajalikuks osta eraldi täiskasvanutele piletit ja siis ühe lapse sooduspilet. Oleks kallim tulnud kokkuvõttes.

Ma olen lugenud, et kõige suuremaks miinuseks loetaksegi seda, et hakkab kergelt paha, pearinglus, seest õõnes olla. Ma ütleks selle peale, et kuidas see saab olla miinus, kui Tagurpidi Maja mõte seisnebki selles, et kõik on tagurpidi? Inimsilm ei ole sellise vaatepildiga lihtsalt harjunud ja mõni vajabki rohkem kohanemist. Mina loeksin miinuseks näiteks selle, et maja oli kaldus. See lisas külastusele kindlasti põnevust, aga kui niigi silme ees natuke keerleb ja kohati võib tõesti halb hakata, siis tänu maja kaldus olekule võib olla vahel ka tasakaaluga probleeme, mis muudab enesetunde kohati isegi halvemaks.Lastele külastus väga meeldis. Alguses neil läks ikka natuke aega, et harjuda, aga üsna ruttu nägid nad maja igas osas midagi, mis neid kilkama pani ja lõbusust tekitas. Küll nad tahtsid, et ma diivani laest alla tiriks, teine kord kihistasid naerda nad väikelaste pissipoti üle, mis lakke kinni oli pandud. Suurt seletamist miski ei vajanud, sest nad said aru küll selle maja põhimõttest ja miks kõik tagurpidi oli.

Oleks tahtnud humoorikaid pilte ka teha, aga muidu pildistamine oli juba raske kuna nii palju inimesi oli seal.

Mul tükk aega hiljem kõhus keeras, sest noh….vaatepilt oli tõesti väga harjumatu, aga idee ehitada selline maja koos päris sisustusega – väga lahe! Ma soovitan kindlasti Tagurpidi Maja ära külastada, sest see on omaette peadpööritav elamus. 🙂

*Tegemist ei ole reklaamiga. Ise tulime ideele külastada, ise maksime, ise kirjutasin. Postitus ei ole mitte ühestki küljest arutatud läbi Tagurpidi Maja eestvedajatega. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga