Kui keegi veel ei märganud, siis oli meil nädalavahetusel pidu. Ja see ei olnud üldse mitte tavaline pidu vaid Kristoferi sünnipäevapidu. Tal on päris sünnipäev tegelikult täna, aga kuna esmaspäeval on inimesed tööl/koolis/asjalikke asju tegemas, siis üldiselt ei viitsi keegi midagi tähistada. Ise ka ei viitsi mässata/kokata/toimetada nädala sees väga, sest toimetusi niigi palju.

Kui aus olla, siis tegelikult me erilised sünnatajad ei olegi. Enamasti oleme teinud oma pere keskel, ostnud kooki, peojooki ja lihtsalt vaikselt nii tähistanud. Sellel korral pidasime aga küll korraliku peo maha. 😀

Ma tegelikult ise tahtsin suuremalt asja teha. Tellida tordi, õhupallid, peolaua teha, kaunistused jne. Need asjad tekitavad endas elevust ja lastes veel rohkem, seega miks mitte.

Märtsis üllatas meid Õhupallid Paides Adeele 2. sünnipäeva puhul ägedate pallidega – nad tõid Adeelele otse koju nii armsad ja vinged pallid ning rõõmu jätkus nendest väga kauaks. Kuni emme otsustas heeliumiga pulli tegema hakata!

Ja kui Krissu sünnipäev lähenema hakkas, teadsin ma, et tahan ka taolisi õhupalle – muidugi teistes toonides. Ma kohe selle koha peale ei mõelnudki, tunnistan, sest tean, et Viljandi Krabas on ka megalai valik õhupalle ja ka seal täidetakse neid heeliumiga. Kui ma aga toidunõusid ja peokaunistusi seal ostmas käisin, kaesin õhupallid ka üle ning tõdesin, et ma oleks pidanud oma ühe neeru sinna jätma, et need pallid endaga koju saada – tõesti väga kalliks kiskus asi. Seejärel ma mõtlesingi, et okei, küsin siis Õhupallid Paides käest, palju neil kogu kupatus maksma läheks – ma ju ei teadnud hindu, sest Adeelele tõid nad pallid kingituseks.

Rääkisin oma, st Krissu soovid ära – värvivalikud olid minu soovid, okei, aga Käpapatrulli tahtis ikka tema. Ma siin vahepeal lisan ka, et Coopis nägin müügil heeliumi pudelit, mis maksis 28 midagi äkki? Ja korra mõtlesin, et äkki peaks selle ostma, pallid ka ja ise täitma, aga lõpuks tellisin pallid ikkagi Õhupallid Paides käest ja no kuulge, 21 palli läks kokku 32 eurot – pallid ja täitmine. Mu meelest ülisoodne lihtsalt! Paide Maksimarketis täideti ka kunagi, ma ei tea, kas praegu nende renoveerimistööde ajal täidetakse, aga ka hullu hinnaga – samamoodi peaks mõne organi sinna jätma, et lapsi õhupallidega rõõmustada. 😀 Ulme lihtsalt.

Lisaks, on Merit super tore ja sõbralik ja tahtis mulle ka soodustust teha, aga mina vaidlesin vastu ja ei olnud nõus midagi vähem maksma, sest ma tahan toetada lahedat tegijat, päriselt. Sooduskoodi aga sellegi poolest sebisin välja, kuigi minu arust saab sealt palle ja heeliumit niigi soodsalt, aga kellel tarvis läheb, siis kood janeblogi annab oktoobri lõpuni 20% soodustust!

Ja Paides, seal samas majas, kus Merit täidab palle, avas ta ka laheda mängutoa. Kui ma pallidel järgi käisin, nägin esimest korda ja vau, mis koht. Nii mõnus valgusküllane ja avar, mahedad toonid – kõik hästi minimalistlik, aga samas lahe ja lastel rõõmu palju. Oleks ma teadnud, oleks seal Kristoferi sünnipäeva pidanud. 😀

Pikk kiidulaul ma tean, aga päriselt, mulle ei makstud sentigi ja lihtsalt soovitan väga head kohta. 🙂

Tordisoovitusi küsisin teilt Facebookis ja leidsin ühe toreda naise, kes valmistas meile ülimalt maitsva Käpapatrulli pildiga kohupiimatordi. Kõigile väga maitses tort ja lapsed sõid ka ennast koogiks. 😀 Facebookis selline leht nagu Armastus käib kõhu kaudu ja jällegi, kahjuks pidin ise maksma, haha – okei nali, aga kiidan, sest ega alati ei pea ainult siis kiitma, kui peale makstakse. 😀

Järgmisena tuleb Hendriku sünnipäev ja talle plaanin samast kohast tordi tellida. 🙂

Peolaua suupisted enamus ostsin Maksimarketist. Ma ei viitsinud väga vaaritada. Ei viitsi siiani. Makaronisalati tegin ainult ise, sest poe omad ei maitse mulle üldse. Okei, muffineid küpsetasin ka.

Peokaunistused ja kõik ühekordsed lauanõud ostsin Kraba poest – uus koht, mille olen avastanud ja mida tihti külastan, ups. 😀

Mingeid erilisi pilte mul peolauast ei ole, sorri. Not. Ma tegelesin rohkem söömise ja seltskonna nautimisega. Telefon oli üldse… mõnda aega täiesti teadmatult kadunud.

Sünnipäev oli aga väga tore. Külalisi oli palju. Lapsi oli palju. Kristofer jäi ka väga rahule. Kuigi korra käis peast läbi mõte, et äkki peaks lasteaiakaaslasi ka kutsuma, siis ma ikkagi otsustasin, et sellel aastal on vara. Kristofer hetkel harjub lasteaiaga ja nagu ma aru olen saanud, siis kõige suurem sõber tal seal on hetkel Adeele. Adeele aga tuli sünnale täitsa kohale. 😀

Vaatame järgmine aasta, kui Kristofer juba mugavamalt ennast tunneb ja suhteid on loonud.

Täna ostsime ka koju väikese koogikese, paneme laheda Käpapatrulli koogitopperi selle peale, mis ka Krissule jällegi kingitusena saadeti ja tähistame oma pere keskel.

Kui ma ennast laupäeval enne sünnapidu lille lõin, kommenteeris Geit, et ma sätin ennast nagu mul oleks sünnipäev. No hell yeah, ma pressisin 4 aastat tagasi endast 4,3kg vägilase välja – MA TUNNENGI, ET SEE PÄEV OLEKS NAGU MU TEINE SÜNNIPÄEV. 😅

Kui ajas tagasi minna, sellesse päeva, mil Krissu sündis, pean tõdema, et see oli kõige lebom sünnitus üldse. Ja kõige raskema sünnikaaluga laps. Aga ikkagi kõige lebom. Praegu kiirelt sirvides ma ei leidnud Krissu sünnilugu, aga tean, et see on siin kuskil olemas. 😀