Meil oli eelmine kuu üks tore päev Rakveres. Linnuse külastamisest ma juba kirjutasin (link!).
Nüüd soovin ma kirjutada meie visiidist Politsemuuseumisse. Ma juba eos teadsin, et lastele pakub kindlasti see koht rohkem huvi, sest neid on juba pisikesest peale köitnud igasugused politseid, tuletõrjed, kiirabid, püstolid, käerauad, vilkurid, sireenid. Kõik-kõik, mis tõmbab tähelepanu. Poisid ikkagi ju! 🙂
Etteruttavalt ütlen, et minule, kui täiskasvanule, oli linnuse külastamine huvitavam, aga kui Raimond ja Hendrik oleksid suutelised siia kirja panema oma muljeid Politseimuuseumist, siis teeksid nad kõike kindlasti ülivõrdes, sest juba silt “Politseimuuseum” maja uksel ajas neid nii leili. 😀
Igatahes, peale linnuse külastust suundusime kohe Politseimuuseumisse, kus ootas meid giid. Tsipake pidime eesruumis ootama, et ehk keegi tahab lisaks meile veel ringkäiguga ühineda. Inimesi ei olnud, seega hakkasime ringkäiguga pihta.
Giid tegi oma tööd väga hästi. Täpselt nagu linnuses, oli ka muuseumis giidi juttu väga huvitav kuulata. Ei jätnud sellist muljet, nagu tekst oleks sõna-sõnalt pähe õpitud ja nüüd ette vuratud vaid seletati hästi vabalt, lihtsalt ja selgesti mõistetavalt. Lastel polnud muidugi sooja ega külma giidi jutust vaid neid huvitasid kõik asjad, mida erinevad ruumid endas peitsid.
Meil, täiskasvanutel, oli huvitav kuulata ja ei tekkinud tüdimust. Giid vastas kõigile küsimustele ka, vahet polnud, kui veider või mitte küsimus ei olnud. 😀
Esimeses toas sai härra katsetada (ma lükkasin ta igalpool tanki, kus vähegi sai :D) turvavöö vajalikkust. Seal samas oli veel võimalus kontrollida, kui kiiresti suudab ta pidurdada, kui mõni ootamatu takistus peaks teele sattuma. Tulemus oli väga hea!
Tubade järjekorda ma hästi ei mäleta, kuid ühes ruumis räägiti meile taskuvarastest, sissemurdmistest ja vargustest üleüldiselt. Mina näiteks polnud kunagi selle peale tulnud, et korterid/majad, mille postkast uputab igasugustest reklaamajakirjadest ja -lehtedest võivad olla varastele heaks saagiks, sest kui keegi pole postkasti tühjendanud, pole seal sees järelikult pikka aega inimesi käinud. Loogiline, eksole, aga ise selle peale ei ole nii tulnudki. 
Ühtlasi sai Raimond seal samas ruumis laua taga askeldada. Enda jutu järgi pani ta seal siis vargusi kirja. 😀
Järgnevates ruumides rääkis giid meile narkootikumidest, eluaegsetest vangidest, saime näha politsei varustust ning lapsed said natuke mässu korraldada. Meiega liitus üks pere veel vahepeal (isa, ema ja kaks või kolm last, täpselt ei mäleta) ning isad panid selga varustuse, millega politsei tänaval mässulisi maha rahustab. Lapsed pidid siis nende kaitsest üritama läbi suruda. Muidugi jäid viimased korralikult alla ega saanud kaitsemüürist läbi. 
Raimondit ja Hendrikut väga giidi jutt ei huvitanudki ning otsusasid teised seal pigem ringi joosta ja erinevaid asju uudistada. Seda ma kohe alguses ka ennustasin, et neid jutt ei huvita. Nad tahavad vaadata ja katsuda.
Ühes ruumis said nad oma sõrmejälgi paberile teha, millest olid nad küll väga huvitatud. Täitsa vinge värk oli, nende meelest. 
Kui Politseimuuseumis sees oli tiir tehtud, kõike nähtud ja kõigega tutvutud, suundusime õue, maja taha. Seal oli üks vinge politsei helikopter, mis liikus ja tegi häält. Hendrik pelgas ja tema sisse minna ei tahtnud, küll läks aga Raimond koos issiga. 
Samal ajal, kui Raimond issiga helikopterisõitu nautis, uudistasime Hendrikuga õues ringi. Seal oli selline vahva lastemõõtu politseijaoskond, aiaga ja puha.
Peale väljas ringi uudistamist, läksime püstolist laskma. Härra sai end testida ja lapsed said mängupüstolitest tulistada. Kui me seal juba ligi 20 minutit olime olnud, mõtlesin ma, et lõppu vist ei tulegi. Püstolil said need nn padrunid otsa, aga Raimond ja Hendrik tahtsid aina juurde ja juurde.
Kokkuvõttes, meile, kui täiskasvanutele meeldis rohkem linnuses. Lapsed hääletavad kahe käega muuseumi poolt ja ilmselgelt läheks sinna uuesti. Juba see mängutuba, mis eesruumi kõrval oli, ajas neid nii pöördesse. 😀
Aga et teie saaksite ka lastega seda vinget kohta külastada, loosin ma välja kaks perepiletit Rakvere Politseimuuseumisse (link!). Selleks ei pea sa muud tegema, kui jätma kommentaari oma osalusest siia alla ning juurde kindlasti lisama töötava e-maili, et me saaks võitjaga ühendust võtta!
Kaks õnneliku võitjat hõikan blogi Facebooki seinal välja 20. august.
Soovin minna, kuigi oleme seal käinud 🙂 Seal on päris lahe.
Soovin osaleda 🙂
Meie pere pole näiteks kordagi Rakveres käinud veel, mis oleks parem kink väikesele viiu-viiu fännile kui külastadagi päris politseimuuseumit! ? Väga lahe oleks võita ??
Pole kordagi oma perega seal käinud ja väga sooviksime selle külastuse ette võtta 🙂
Osalen 🙂
Meie poisid oleksid väga õnnelikud, kui saaksid esimest korda külastada sellist vahvat muuseumit. Loodame loosiõnnele.
Soovin osaleda ?
Soovin osaleda:)
Pole kordagi seal käind ja kuna mu last huvitab samuti politsei ja kõik sellega seonduv teema siis oleks väga vinge võitta 🙂
Sooviks ka osaleda 🙂 mõte külastada on olnud, kuid erinevatel asjaoludel iga kord edasi lükkunud.
Osalen ka 🙂
Soovin osaleda ☺
Osalen. Lastele kindlasti meeldiks 🙂
Plaanis oli see suvi minna, äkki veel õnnestub ?
Soovin osaleda, sest kodus on tõeline politseifänn ?
Sooviksime minna 🙂 Poiss küll Rakvere linnalaagriga seal käinud 2 aastat tagasi aga meie pole siiani sinna jõudnud . Kuna see aasta ajaliselt ei jõudnud me linnalaagrisse , oleks väga tore kui saaksime perega minna seda muuseumi külastama . Nüüd saame kaasa võtta ka 1.1 aastase poisi 🙂
Oo.. pole kuulnudki sellisest muuseumist. 🙂 Kindlasti sooviks minna. Osalen !
Soovin osaleda 🙂
Osalen kindlasti- 2 poissi tunnevad väga huvi.
Väga äge, osalen!
Osalen.
Kuigi ma elan Rakverest ainult 30 km eemal, ei ole ma kunagi Politseimuuseumis käinud, niiet oleks vist viimane aeg 😀
Soovin osaleda (enda papsi võtaks ka kaasa, ta endine politseinik ??)
Soovin osaleda.