Ma tegelikult ei armasta väga rääkida oma laste arengust siin, sest ma ei pea enda blogi beebi- või lasteblogiks, küll aga räägin ma neist niisama- lihtsalt peretegemised, teate ju küll. Kuna viimasel ajal on mingi potitamise hooaeg lahti läinud (näen pidevalt, et keegi küsib kuskil nõu, kuidas lapsele potitrenni hakata tegema), siis panen sellel teemal oma mõtted kirja, sest täna olen ma eriti õnnelik.
Mingist erilisest potitreeningust ma kirjutada ei saa, sest umbes kuu ja poolteist tagasi võtsin ma nooremal pojal mähkme alt ära ja mõtlesin, et nii jääbki. Poti panin nähtavasse kohta ning potitasin teda hommikul peale ülesärkamist, hommiku ja lõuna vahel, enne lõunaund, lõuna ja õhtu vahel ning enne magamaminekut. Minu üllatuseks säilis voodi enamus öödel kuivana. Ma mõtlen, et miks ajada last segadusse sellega, et öösel hoiad mähet all ja päeval mitte? Kui mähkmevaba elu, siis nii ongi. Eks ta vahel ikka lasi püksi ja siristas põrandale. Mis seal parata, ikka juhtub. Kas ei jõudnud potile või ei osanud ennast väljendada, et tahab potile minna.
Küll tuli potil käies ette nutmist ja hirmu, sest vahel ei tahtnud kohe üldse seal istuda. Istus ta igal korral potil senikaua, kuni miski sinna potti tuli. Ja teate, kuidas ta “ootas” ja “uutas”, kui see miski seal potis olemas oli.
Täna olen ma nii happy, sest see üleöö mähkest loobumine on lõpuks õiget vilja kandnud. Juba mitmeid päevi tagasi hakkas poja suutma ise väljendada seda, et tema tahab nüüd potile minna ja sealt on miski tulemas. Ta tegi seda nii, et tassis poti keset tuba ning hakkas oma aluspesu sikutama. Nii aitasingi trussarid maha ajada ja ta potile ning piss oli kiire tulema.
No nad on mul ikka nii armsad, kas pole?
Täna saan ma öelda, et on esimene päev, kus lõunaunel on voodi kuiv, öösel on voodi kuiv ja püksid on samuti täiesti kuivad. Ta reaalselt läheb ise potile ja teeb oma hädad seal ning ma olen selle üle nii rõõmus.
Ta on mul ikka nii tubli!
Kui vana ta Sul on juba? 🙂
1 aastat ja 5 kuud 🙂