Määratlemata

puhkepäev II

Well, well, well. Täna hommikul tõusime üles ja otsustasin nii huvi pärast vaadata, palju kontol raha on. Mul pidid juuksed püsti tõusma, kui nägin, et paar päeva tagasi tankides 10€ eest, on Swedbank kaardilt võtnud maha hoopis 100€. Varsti juba sain targemaks, et nii nad tavaliselt teevadki, aga see raha tuleb kiirelt kaardile tagasi. Ei noh, ma ei tea, kui kiire on kiire, aga paar päeva on möödas ja nagu ei ole tulnud.. Saigi käidud pangast läbi ja kui reedeks raha arvel tagasi ei ole, peame uuesti panka pöörduma. 

Peale pangaskäiku mõtlesime, et võiks ujuma minna. Õues oli tappev kuumus ja isegi vajasime pisut värskendust. Sihtkohaks võtsime jällegi Männiku karjääri. Mõeldud-tehtud. Kui kohale jõudsime, oli seal megavähe rahvast, mis meile väga meeldis. Nii võtsimegi rannariiete väele end ja kohe tormasime vette (mina ja vanem poeg). Ostsime poest veel sellel korral kaasa rannamadratsi, mis selgus, et ei olegi mõeldud ujumiseks.. Vahet pole, et pakendi peal oli neiu koos madratsiga ujumas. 😀 
Veendusin, et ma ei olegi end vaalaks söönud ja püsin koos madratsiga vee peal. Mõnus lebo oli olla. Sa lihtsalt oled ja tuul kannab sind edasi, samal ajal kütab päike su kuumaks. 

Nii me seal olimegi pojaga lõpuks kaldas, madalas vees. Meie ligidal ujusid veel kaks neidu, kellega ühines kolmas. Kui viimane meist möödus, ütles mu vanemale pojale sõbralikult: “Sul on pepu liivane.” Poeg muidugi ei teinud teist nägugi. Üks neiu, kes vees juba oli, ütles: “Ta on venelane. Ta ei saa mitte midagi aru. Sibul noh!” Selle peale hakkasin ma pojaga valjult Eesti keeles rääkima. Mis te arvate, mis sõna võtnud neiu tegi? Vaatas meid nagu klomp kurgus,nägu punetas peas. 😀 Kohe peale seda läksimegi kaldasse ära, et end natuke kuivatada ja soojendada. 

Muidugi noored võtsid omavahel selle jutuks ka, et nii pisikesele poisile öeldi. No ma ei tea, mul kama kaks, kui sa täiskasvanud inimesele nii ütled, aga et sa lähed lapsele ütlema, et ta on sibul?! What an idiot, ausalt. Ja ega nad oma käitumisega seal just ei hiilanud. Ma ei oska öelda, kas see oli sama neiu, aga keegi neist seal veel karjus, kuidas tal vesi mokkade vahele trügib.. Muidugi ütles ta seda veits ropumalt, aga ma lihtsalt ei hakka seda välja ütlema. 

Õnneks tõmbasid nad peagi leebet sealt ja õhkkond oli kohe palju rahulikum. Ausalt. Nad pidevalt karjusid seal.. ja no ma saan aru, et inimesed ja noored ja tahavad möllata-lällata, aga neid roppusi tuli juba päris tihti sealt. 

Üks hetk aga läksime kõik koos vette. Püsisime ikka kaldal, et ma saaks lastest ja mehest paar klõpsu ka teha ja ega lapsi ei tahagi väga sügavamale viia, kui sinnani, kus on õhutu ja turvaline. Noorem on ju nii väike, et talle ei hakka igasuguseid kätiseid ja rõngaid ka külge panema. Upub nende sisse ära lihtsalt. Nii ta oligi natuke aega kaldal madratsi peal. Issi valvsa pilgu all muidugi ja vanem poeg ajas omi asju.. tahtis omaette olla ja ise möllata. Mis seal ikka. Ka muidugi meie valvsa pilgu all. 

2 thoughts on “puhkepäev II”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga