Et asjad selgena hoida, siis ma peangi neid riideid näitama, mitte nendest raamatut kirjutama. Mõnel on selline ettekujutus sellisest postitusest, et “Mis seal ikka lugeda, ainult mingid pildid.” Aga vot nii ongi, kirjutada pole mõtet, sest ma pean riideid pildistama ja siia riputama. Jutul pole tähtsust.
Seekord saabus mulle neli kleiti, millest kaks olid maksikleidid. Rahule ei jäänud ma ühegagi neist. Maksikleidid erinesid päris palju sellest, mis oli tootefotol.
Sellel maksikleidil (LINK) olid isegi läbipaistvad õlapaelad, mis kleiti natukenegi rohkem üleval hoiaksid, aga need olid nii nõrgad, et üks läks kohe katki. Ja seljas ei meeldinud see kleit mulle üldse. Sellepärast ka ei teinud seljas pilti.
Teine maksikleit (LINK) on küll hoopis teist masti, kui see, mida ma ootasin. Kuna mul kunagi oli selline kleit, mis tootefotol, siis ma olin väga pettunud. Lühike oli mulle samuti ja ka sellest seljas pilti ei teinud.
Valge kleit (LINK) on ainuke, mis mulle rohkem meeldib. Ma isegi kannaksin seda, aga hetkel seljas pilti ei hakanud tegema.
Viimase ja eelviimase kleidi valisin ma kellegile teisele hoopis. Endal polnud enam suurt valikut teha ja paar inimest avaldasid soovi, midagi saada.
Siin on esimene kleit (LINK). Just selle sama tuttavaga mõtlesime, et tema on minust tükk maad lühem ja kuna mulle kõik kleidid lühikesed on, siis talle peaks ju ometi paraja pikkusega olema. Aga ei. Ka talle on see kleit pisut lühike. Aru ma ei mõista, miks nad nii lühikesed peavad olema.
Ja siin on kleit (LINK), mis läks ühele teisele neiule. Seljas pilt puudub, aga kõlbab ka see, ma usun.
Esimese kleidi puhul pole tegemist läbipaistvate õlapaeltega, vaid riputamisaasadega, et kleiti saaks riidepuule rippuma panna. Sellest ka nende väga kergelt purunev materjal, need lihtsalt on mõeldud täitma teist eesmärki 🙂
Ups, my bad, aga jube mugav oli nende paeltega, kui et ilma 😀
Mulle meeldivad need kleidid? ilusad
Aru ma ei mõista?!